Seekord siis mõtlesime et paneme kohe reedel, 22.07. Tallinnast täie pasaga Poola poole. Tõenäoliselt me jõuame õhtuks Augustowisse meie heasse ja odavasse hotelli.
Normaalne start meil muidugi polnud. Esteks oli igast takistusi, ja kui Helli oma kodinad autusse sai, tuli välja, et kaardid jäid meile koju. Ega siis midagi, kipitasime koju tagasi.
Aga noh, Tallinna piiri ületasime ikkagi kell 14.00
Pärnusse jõudsime tunniga, mainin veel, et mina olin roolis.
Kasu pold sest muidugi midagist, sest Pärnus raiskasime ikkagi aega.
Valge tanklas tankisime paagi täis ja tuld.
Läti piir läks valutult, aga Riia ringteel oli mega ummik. Kui me seal venisime, saime ka teada põhjuse, avarii, suur auto ja väike auto olid kokku saand. Väikse auto juht ilmselt oli surnud, kuna tekk oli juhi kohale peale tõmmatud.
Noh, siis kui me vabanesime ummikust, läks tee edasi Leedu poole.
Leedu piir läks ka siva.
Leedu on ju ses mõttes igav, et seal on aint põllud, mitte midagi rohkemat pole.
Panevezises sõitsime valesti ja pidime läbima linna. Muidu oli kõik ok.
Noh, kell hakkas juba saama palju, hämaraks kiskus. Plaanisime et Mariampoles tangime paagi täis ja ma katsun seal statoilis netis käia. Paagi saime täis, aga netti ei saand, see on tasuline ja müüja tahtis mind 5 litiga tõmmata, tropp siuke.
Noh, paanika hakkas saabuma, et me ei jõua oma hotelli, kell oli palju palju. Hotelli tädi lubas meil saabuda kella 11ni, aga kell 11 ületasime me alles piiri. Piiri ületus oli ka omamoodi nali. Rekkade järts oli metsik, terve rida oli kinni ja pidid vastas suunas sõitma, et piiri saada...
Õnneks avastasime me, et Poolas on kell tund aega tagapool, seega on meil ju tund aega aega veel. Kui see muidugi on nii.
Jõudsime oma hotelli mõne mintsa enne südaööd, ehk sis Poola aja järgi kell 11, uraaaa.
Tuba oli väiksem, kui eelmine aasta, aga poogen, peaasi, et saab pesta ja kusta normaalselt.
Kella panime helisema hommikuks kella 7meks Poola aja järgi.
Ah, ja Lätis on parim raadio mis levib meie Raadio 2, aga muidugi mitte üle terve maa.
Siis on skai pluss.
Raadiotega on vedand tegelt, sest vaikuses on ka jama sõita. Tutibluti kallid lugejad.
Järgmine päev. Hommik.
Ei taha nagu ärgata, mina ei saand magada hästi ja Arno ütles, et ma norskasin. Kohvi tõime tuppa ja nosisime võileivad ja start Wielicka poole.
Muideks , Poolas on mega pimedad ööd:P:P Ja eilne kilometraaz oli 711 km....
Noh, ja põhiline on see, et saaks hulgaliselt maasikaid osta ja õigida ennast ääreni.
Aga kurgimüüjad on, isegi kirsimüüjad, aga maasikad on nagu kadund täiega:P:P
Igatahes me nüüd liigume juba Lublini poole ja kell on 13.30 Poola aja järgi.
Arno on jälle roolis ja mina nüüd istun siin taga ja kirjutan romaani.
Ok, pärastiseni kallid lugejad, ma hakkan nüüd puhkama.
Niih, kell on peaaegu 6 õhtul. Nüüd alles sõime kohalikus snäkkbaaris strogonovi, mis oli liha, seened, ja sibul. Lusikaga sõime ja kõrvale ammustasime saia. Vat nii. Vahepeal me käisime ühes linnas, mis oli kohe nii äge, et seal oli kaubanduskeskus, mitte aint väiksed sklepid. Megakallis koht, isegi HM oli sinna poe teind. Igatahes me ei ostnud sealt muffigi.
Kiiresti me otsustasime ümber ja Krakowi lähedane Wieliczka jääb ära, suundume hoopis Slovakkia poole. Ni, et kui me eile viibisime 4 erinevas riigis, siis täna on kaks riiki. Muideks mäed juba paistavad ja piir on umbes 60 kiltsa kaugusel.
Mul on jalad paistes, näevad välja nagu vanama omad ja plätud ei taha jalga minna.
Teeäärest ostsime mustikaid, 10 zlotti oli purgitäis, ainus kahju oli see, et me mingilt mutilt ostsime, ja pärast müüsid lapsed ka teeääres. Väga kahju.
Üldiselt Poolakad teevad ullult coverid, isegi Eye of a Tiger on neil tehtud:P:P
Ja poolakad on vaffad aiapidajad, paras segasumma suvila on neil sel, aga see mis on on hooldatud ja ilus. Maja võib olla mingi betoonkärakas ja aed selle ümber ka mingi silmapõletiku stiilis, aga lilled õitsevad ja on superilus. Madonna liiliad, roosid, tokkroosid. Uhh, kui ilus.
Uskumatud märgid on neil ikka liikluse ohjamiseks. Suure pulgakommiga tädi on enne ülekäiguradasid, ja siis on must punkt, kuhu on kirjutatud palju on surma saanud ja palju haavata. Julm värk
Praegu oleme mega mäes, enne oli tõus, nüüd mingi kilomeeter langust. Ja siuke vinge punase katusega tornikestega maja on üks tubli poola mees endale püsti pannud.
Niih, ma jälgin natuke liiklust ka, ja hakkame poodi otsima....
Tegelikult on juba järgmine hommik, st. On kätte jõudnud pühapäev.
Nüüd ma siis jutustan teile, kallid lugejad,mis meil eila veel juhtus. Põhimõtteliselt kulges piiriületus väga hästi. Slovakkia on paljude tankide maa, sest tee ääres on sellised monumendid, mis on ilmselt nõukogude vabastejatele paigaldatud. Üks lennuk oli ka.
Mägedes on nats jahedam, ja kerge vihm. Hakkame öömaja otsima, juba hakkab öö ätte jõudma, oleme täna 12 tundi sõitnud. Kilomeetreid tuli 660.
öömaja leidsime teeääres, tore Jani öömaja. Maksis kolmele 750 kohalikku raha. Pärast istusime kohalikku õllet joomas ja kebisime magama. Jube palav oli. Hommikul tuli muidugi välja, et hommikusööki me muidugi ei saand, kuna kokka pold. Aga neiu tõi meile ise võileivamaterjali ja kohvi ikkagi. Lahe:P
Pidasin kirjutamisel pausi, kuna aku akkas avutil ära koolema.
Öömaja oli täitsa korralik ja uskumatult odav. Kuigi need tegelased seal irvitasid meie nimede ja vist kõigi eestlaste üle:P
Niih, kätte on jõudnud pühapäev.
Tõenäoliselt on täna meil koobaste päev ja jõuame ungarisse.
Mägedes on ikka ullult ilusad vaated.
Meie autu vuristab ilusti üless ja alla, kilomeetreid koguneb väga vähe, sest see mägedes tiirutamine on ikka suht aeganõudev.
Me otsime neid koopaid tikutulega, aga kudagi ei taha need koopad meile ennast näidata.
Lõpuks leidsime ühe koopa, mille sissepääs on nagu läheks kaubamajja. Poleks uskunud, et siuke maja on koopa sissepääsu ette püsti pandud.
Ostsime piletid, mis olid odavad ja giid rääkis meile põnevaid lugusid slovakkia keeles.
Koopad olid võimsad. Koobaste nimi oli Domina koopad.
Nii ja edasi põrutasime ungari poole.
Ah jaa, kui me seal mägedes tiirutasime, siis sattusime mingisse mustlaste külla, jube, isegi autu aknad panime kinni.
Ungari piiri ületasime Aggtelekis. Seal peaks ka palju koopaid olema, Euroopa suurimad, aga sinna me ei läind ja suundusime Egeri poole.
Ega need ungrlased ei armasta ka eriti teemärke nagu ka slovakid.
Tankisime ja arve oli 9000 kohalikku raha.
Eger, kohal oleme.
Ma tegelt ei viici eriti kirjutada, kuna vein tegi pea aigeks ja ma magasin oma õla ära.
Aga õhtu oli meil super, saime ühte hotelli, sellisesse pisikesse. Panime asjad ära ja läksime linnapeale.
Guljash on muideks supp ja superhea.
Vein muidugi hakkab pähe täiega. Käisime vanalinnas guljashi söömas ja veini joomas. Hotell, kus me oleme, on selline väike ja see receptsiooni onu tundub olema natuke gei. Igatahes ta hullult tahab seletada ja jutustada. Andsin talle ühe Kalevi kommi ja siis ta oli sellest nii vaimus, et tahtis meiega klaasikese veini juua......
Aga juhtus hoopis nii, et me läksime linnapeale ja tagsi jõudsime kui oli uus tööline juba. Aga meie veinid ootsasid meid.
Nalja hakkas saama, kui me selle receptsiooni poisi kutsusime endaga veini jomma. Tal oli selle kutse üle suht hea meel. Kokkuvõtteks võin öelda, et me jõime ära meie odavad veinid kaks pudelit ja noormees jõi ära ühe õlle. Ilmselt jõime ära ka terve hotelli tervitusveinide kolleksiooni:P Noh ja siis me muidugi tegime suitsu ka veel.
Toomas oli poisi nimi, ehk siis Tomash nagu tema oma nime hääldas. Ta oli mustkunstnik, tegi meile kaarditrikke ja igast muid trikke ka. Nalja sai palju, ta rääkis ülihästi inglise keelt ja me lubasime talle Eestis öömaja, kui ta peaks sinna tulema. Jätsime talle oma meiliadressid ja msni ka.
Kuna ta oli niivõrd vaffa ja mõnus kuju siis me andsime talle suure kalevi kommikarbi, sest lihtsalt sellist vastuvõttu ja mõnusat õhtut ei oleks unes ka ette kujutand. Magama saime alles kella 3 ajal.
Tere hommikust sinine esmaspäev. Oi oi oi võib ainult öelda.....
Pia on aige ja õla olen ka ära maganud. Tuleb ikka vähem juua. Kõht on ka imelik ja Arnol on ka kõhuhäda:P
Aga hommikusöögiga ma sain ennast korda.
Jätsime oma auto veel parklasse ja läksime Egeri kindlusesse ning vanalinna.
Meeletult palav on. Eks see magamata öö ja odav vein on ka osalised selles raskes päevas.
Igatahes kaua me linnas pole, võtsime kaevust vett ja termaalbasseinidesse me ei läind, võtsime suuna hoopis kaunite naiste oru poole.
Noh, veinikeldreid on seal ikka väga palju....
Kaks kanistrit ostsime kaasa ka, 1 valge, teine punane. Kokku 4,4 liitert. Ma ostsin veel kalli 5000 huf ise pudeli ja väikseid suveniirpudeleid.
Kui me olime ennast veinist ära shoppand võtsime suuna Gödöllö peale, et külastada veeparki ja Hungaroringi.
Peale ekslemist ja lootusetuse tunnet me kogemata eksisimegi ära veeparki ja hungaroringi nägime ka ära. Üldiselt mai viicind eriti hullata seal veepargis. Kuidagi palav on siin. Vedelesime niisama Arnoga ja Helli hullas.
Siis sõitsime Budapesti poodi süüa ostma ning tulime tagasi Cämppima veepargi kõrvale. Cämppimine on 5000 raha ja täitsa ilus koht on.
Homme me vallutame Budapesti ära.
Muideks võrratud päevalillepõllud on teeääres.....
Ja arbuuse ning meloneid müüakse, nämmadi nämm.
Tahakse veel paar sõna öelda ööbimise kohta. Esteks võiksid nad oma kämpsid paremini nähtavaks teha ja teiseks naabrite kiiksud võiks ette hoiatada.
Naabritest niipalju, et Hunagaroringi öövalvur on ka oma arust Napoleon või on ta debiilik niisama. Poole ööni lasi ta ruuporitest mingit vilmi, mis oli mingi ameerika tapmisevilm. Väkk. Samas oli seal nii palav et telgist kolisin ma välja autu kõrvale magama. Hommikupoole tuli metsik tuul ja siis ma pidin kolima telki tagasi kuna juuksed mis tuules leffisid, kõditasid mu nägu.
Täna on juba teisipäev. Ilmselt 26. juuni:P:P
Aga telgis raisk oli nii umbne, et peale vähest tukkumist me ärkasime ülesse. Arno oli peaaegu verest tühjaks jooksnud ja polnud eriti saanud magada. Aga tuul oli metsik ja me hakkasime sättima Budapesti peale ennast. Linna jõudsime täpselt hommikusel tipptunnil.
Nojah see Budapest on ikka suur linn ja parkimine käib seal kolme tunni kaupa ning on suht vähe parkimiskohti.
Raudtee juurde me ei parkind vaid suundusime Gellerti mäe poole. Sinna saime parkida mõneks ajaks, st. Niikauaks kui käime mäel ära ja tegelt käisime ära ka turumajas.
Noh see mäkketõus on ka paras jõuproov, eriti kui oled sellest umbsest ööst veidi närb.
Muidugi avanes sealt võimas vaade. Ega Budapest pole mingi Tallinn......
Kuna me tegime kiiresti ja saime minna turumajja, siis tundus, et parkimine polegi nii hull teema. Turumajast ostsime ninni ja siis ostsime nänni.
Järgmise parkimiskoha leidsime Buda kindluse juures, st ta polnudki väga juures ja see mäkketõus oli ka vinge jällegist.
Muidugi tasus see kõik ära sest see kirik ja Kalurite bastion olid võrratud..
Martsipani ostsime ja Arno pidi ühe kohe ära sööma.
Ahjaa lisaks ninnile ja nännile, me ostsime veel natuke mugimist. St. Ostsime mingeid nagu soolapulga maitsega asju. Ei ei ei need polnud saiakesed.
Niih bastion vaadatud, hakkas parkimise aeg megakiiresti lõpema. Paan oli edasi minna Doonau peale laevasõidule. Seega pidime jälle uue parkimiskoha valima. Üldiselt on see parkimine üks igavene jura seal ja nad võiks natuke rohkem viitasid välja panna.
Laevareis oli nagu alati, metsik tuul ja giidi jutt, mida meie Arnoga ei kuulnud, kuna võitlesime terve veesõidu aja unega:P:P
Niih ja siis kui laevasõit läbi, tuli minu päevasse pärl.
Uus parkimiskoht ja suund pärlipoe peale. Ma tunnen siuksed asjad lõhna järgi ära ja ma ei eksindki teelt:P Shoppasin seal täiega ja arve oli 11800 hufi ehk siis mingi 600 eeku. Ja mul pold häbiraasugi:P:P
Siis sõime guljashi ja magustoitu, mis oli mingi mögin küpse õuna sisse pandud ja metsikult sidrunine jäätis. Nämmadi nämma.
Noh ja siis mina plont mõtsin et saadaks kaarti:P:P Uskumatu, raamatupoodides ei müüda kaarte ja kui postkontorist küsid marki siis nad küsivad kus Eesti on et kas Euroopas:P
Muidugi ei leidnud me peale otsimist ühtegi kaardimüüjat, aga õnneks mul ikka mõni kaart on ka:P
Linnast hakkasime välja sõitma tipptunnil ja mai suutnud enam, vaid magasin täiega tagaistmel.
Nii ja nüüd me oleme öömajal ühes väikses linnas nimega Szentendre. Ühe tädi külalistemajas, kus meil on kahetoaline apartment mis maksab 12000 kohalikku raha, ja mul on hea meel, et saab voodis magada ja pesta ja kusta normaalselt. Hakkan vist vanaks jääma ja telkimine tundus üsna jama.....
Põhimõteliselt hävitame seda arbuusi, mis mind on juba kaks päeva rünnanud. See arbuus sõidab mu jalgupidi igas jummala kurvis ja nüüd me sööme selle lissalt ära, paras:P:P
Kolmapäev.
Ärkasime ja sõime ja panime minema Szentendre ja Slovakkia poole.
Szentendre on täitsa tavaline linnake, ei olnud minu arust midagi erilist. Muidugi oli seal kõik turistidele suunatud, aga ega nad keelt ei räägi ju keegi. Selles suhtes on meie hõimuvelled küll tropid mis tropid ( tropösh on ilmselt ungeri keele õige sõna).
Edasi läks tee Ungari kõige suurema kirikuga linnakese poole, mille nime ma kirjutan pärast juurde, sest see eiole mul meeles, algas see nimi E tähega:P
See kirik on muidugi võimas. Andis seda ikka ehitada ma mõtlen. Kõrval oli mingi lossi muusum, kus sai tutvuda natuke Ungari ajalooga ja seda loomulikult enamuses ungari keeles....
Internetti ma ei tuvasta nagu eriti kuskil, ilmselt oleme me ikkagi oma netimajandusega väga kõva sõna.
Ja see Lidl on paras pask pood, kohalike asju seal pole eriti, shokolaadid on ka saksa omad. Raisk küll.
Nuh, ja sellest E-tähega linnast me saabusimegi Slovakkiasse. Natuke tiirutmist ja olimegi õige teepeal, mis peaks meid viima läbi Madalate Tatrate Lipovsky Mikulasi linna.
Madalad tatrad polegi tegelt väga madalad. Aga samas on nad ikkagi nii madlad, et lund neil pole. Teed on megakäänulised ja varinguohu märgid on ka mitmes kohas väljas.
Vastu tuli üks eesti numbriga buss.
Lipovsky Mikulasi me ei jõua täna muidugi, jääme ühte väiksesse eeslinna ööbima. Hotell on kallis ja ilge bitsh oli seal receptsioonis. Kaks maja eemal oleme poole odavamas erakas.
Lipovsky Mikulas jääb meil homseks nagu ka Poprad ja Zakopane. Lipovskys on muideks mingi suur veepark, mida hakati maiteakuskohas reklaamima. Selles suhtes nad on tublimad kui Ungarlased, kes ei viicind üldse midagi reklaamida
Arno näeb midagi kahtlast aknast. Lamba juustu müüakse kuskil siin ligidal putkas. Kas nad lüpsavad lambaid? Teised inimesed lüpsavad lehmi ja kitsi.
Arno ja Helli lähevad linnapeale mina ei viici, ma olen kuidagi väss täna, kuigi ma olen kaks korda autos maganud päeval.
Vanadus on teinud oma töö ilmselt, mis ma muud oskan öölda.
Täna on juba neljapäev. Neljapäev on ju tegelt kalapäev. Hommikul ma ärkasin ja tundsin, et ma olen isegi maganud natuke oma und tagasi.
Söögitegemine oli seal külalistemajas nats jama, köök on mitmepeale jne. Aga nuh, saime tehtud. Kusjuures see eile ostetud vorst oli jube kahtlane. Ja tema jäi meist maha sinna külalistemajja prügikasti.
Startisime Lipovsky Mikulasi poole. Seal on Tatralandia veepark. Kohale me jõudsime aga Arno arvas, et liiga külm on ja tema ennast riidest lahti ei võta. Nii me siis sinna ei läinudki. Kuigi õhk võib ju külm olla, aga vesi oli seal 38 kraadi.
Võtsime suuna Popradi peale. Kus me natuke shoppasime, ma ostsin omale pärleid ja Heli täiendas oma garderoobi. Ei ütleks, et mingi ülivaimustav linn on.
Edasi läksime Zakopane poole, vahepeale jäid ühed koopad, mida me külastasime, aga nali oli selles, et mina tarkur vahetasin kõik rahad ära ja kui me sinna mäkke jõudsime, tuli välja, et mul pole piletiraha. Aga on kassapidaja oli hea ja lubas maksta zlottides, nii et saime koobastesse ronima küll. Mega tõusud ja laskumine oli. Jalalihased pärast nimodi tõmblesid..... Aga võimas on ikka näha, et need mäed on tegelt seest täiesti tühjad:P:P.
Ah jaa, mina tahtsin omale hirmsasti tasuta suveniire. No ja kaevasin siis sealt metsa alt taimi omale. Astrantia Major valge ja tundub, et mingi metspipar väikselehine. No ja mingit jama sain veel sealt.. Loodan et lähevad kasvama, siis on küll hea mälestus.
Noh koobas vaadatud, kipitasime Poola ja Zakopane poole. Zakopane on suusakuurort, ja rafast oli see pungil täis. Öömaju oli igas majas ja majad ise on väga vaffad. Mitmekorruselised puidust. Tegelikult väga ilusad. Ja muideks Kõrgtatratel on natuke lund ka näha.
Noh ja kui me siis Wielizcka peale ja Krakowi peale suuna võtsime siis teeääres müüdi lambanahku. Jummel küll, 65 zlotti oli suur nahk, arvake ära kallid lugejad kas see nahk on nüüd mul autus kilekotis või ei?
Noh ja lambanahast sussid on mul ka, et kui talvel varbad külmaks läfad, siis pistan need jalga.
Niih, Poola on ikka täiega super riik. Ma olen Poola fänn täiega.
Igatahes me seal Krakowis eksime täiega ära, ega Krakow pole Tallinn.
Üks kord näitas aint Wielitzcka poole ja edasi oli jokk, kui me õigest teest ära ei keerand.
Peale pikka tiirutamist me siiski jõudsime siia. Mitu öömaja katsetasime ära, kuni lõpuks leidsime 140 zloti eest eraka. Mutt, kes seda peab teenis kindlalt meilt ühe shokolaadi, igavene kipa tädi.
Praeguseks on läbitud 2457 km. Pole paha onju?
Homme me siis käime soolakaevanduses ja sätime ennast kodu poole tulema. Tasapisi tulme, aega on meil küll ja veel.
Käisime kuskilt kohalikust toidukohast Arnole pizzat ostmas, kuna ta teatas, et kohe sureb nälga.
Ja kindlalt on vaja kuskilt teeäärest maasikaid osta, loodan, et nüüd on need maasikamüüjad ennast kokku võtnud ja teevad teeääres usinasti tööd.
Igtahes, ma nüüd lõpetan oma Poola õlle ja kebin magama ära. Homme jälle päev on uus ees.
Reede. Täna hommikul oli wc paanika. Nelja toa peale on ikka liiga vähe 1 wc, pidevalt on seal keegi ja sa pead peale passima, et saaks pesta ja kusta.
Igataes saime kudagiviisi ka söödud. Pudrust tort oli meil Helli sünnipäevapuhul.
Siis seadsime oma autunina soolakaevanduse poole. Kaevanduse leidsime üsna kiiresti üles. Aga ligi tund läks aega enne kui ekskurssija hakkas.
Väga vinge oli see kaevandus, hästi korras oli kõik ja huvitav. Meele teeb mõruks, et igast tropid on oma nimed sinna seinale kritseldanud.
Giid rääkis liiga kiiresti ja liiga suure akstsendiga.
Pärast tulime alt üles mingi tööliste liftiga mis oli väike nagu kapp.
Ostsin omale ja emale soolakamaka kuhu saab selle t-küünla panna. Loodetavasti mu kopsudele see väga meeldib:P:P
Kaevanduses käidud, kipitasime Krakowist välja Warssavi poole. Tänu teeremontidele on see üsna vaevaline, meeletu ummik on see, kus me praegu oleme.
Ah jaa, me külastasime ka ikea poodi, mis nagu võluväel jäi meie teepeale. Super super SUPER võin ma aint öölda. Nüüd mul on baldahiin ja kaks kaunist klaaskaussi.
Ummik on võimas, ei tea mis kell me sinna Augustowisse jõuame, aga loodetavasti täna õhtul.
Noh, see ummik polnud veel midagi. Warssavist välja sõit ja ekslemine võttis meil aega üle kahe tunni. Kohutav, Poola kui suurte siltide panemise maa, võiks ennast kokku võtta ja Bialystoki silte rohkem panna. Õnneks me siiski jõudsime kuidagiviisi.....
Aga siis ootas meid metsik ummik, ossa juudas. Sõime üle poole kirssidest ära mis me teeäärest ostsime 10 zlotti kilo. Hakkas hämaraks minema, ja see tähendab et hakkab irmus rekkaralli.
Juba tundus, et me sinna augustovisse ei jõuagi hotelli. Leedu kuuevarbalised on tropid ja on tropid on ka belarussid, eks neil on ka kindel mingi puue.
Noh vedas niipalju, et see eesti rekka mis meist mööda ajas, me haakisime ennast talle sappa nagu puugid. Sest eelmine aasta me eksisime õhtul Bialystokis ära,aga nüüd tahame ringi minna rekkade teedpidi ja kõige kindlam on teha eesti numbriga rekka järgi, sest tema kindlalt teab ju koduteed.
Ja nii hakaski meil üle 40 km pikkune ralli öises Poolas.. Eesti mees pani ikka 90 ja 100 ga vaevu suutsin tal kannul püsida. Aga väga hea oli sõita sest vastu tuli suht vähe ja mööda ei taht ka keegi sõita. Lõpuks ajas eestimees ühest leedu tropist mööda ja me ei saanudki enam tema puuk olla. Aga me jõudsime Augustowisse. Ja meil oli põis nii paistes, et oi oi oi. Ja meil täiega vedas et kella pool 1 öösel me saime oma lemmikhotelli. Helli ja Arno jõid autus õlut ja mina olin juht, ilmselt olin ma aurudest ka nats kaifis, aga seda enam takka järgi kindlaks ei tee.
Ja nii vaffa oli see, et saime hotellis toa nr. 303, milles me ööbisime eelmine aasta:P:P
Sõime siis siva kooki ja kebisime magama. Ja uni tuli küll magusam kui mesi.
Homme siis hakkame kodupoole kimama ja loodetavasti me Leedus seekord valesti ei sõida ja saame sellevõrra kiiremini koju:P
Tere hommikust laupäev.
Täna me saame juba koju õhtul.
Magasime täna niikaua kui magasime. St poole 10-ni. Siis sõime ja hakkasime kodupoole liikuma.
Suvalikis käisime Kauflandis ja ostsime toiduasju. Kassile ka midagi heameeleks, et me kodust ära olime.
Suvalki on muideks see linn, kust Ustimenko bussijaamast kinni võeti.
Niih, Poola-Leedu piir, läks vaevata.
Leedu on mõtetu maa, siin ei ole mittemidagi. Ainult põllud ja lehmad. Esimene Statoil on ka peale Panevezist. Seal jõime jummikanget kohvi ja sõime saia. No siin on küll raske elada, kui inimesed sõidavad hobuse ja vankriga.
Startisime edasi Läti poole, piir läks valutult ja nüüd me juba oleme Riia ringteelt möödas.
Õnneks nüüd saab kõnesid vastu võtta sest selle eest ei pea maksma.
Me oleme ikka nii harjund interneti ja kaardiga maksmisega ja siukse staffiga, et paneb imestama, et mujal ei saagi sa iga nurgapeal raha välja võtta ja igas poes kaardiga maksta ja internett, wifi, ma mõtlen on täiesti ulme.
Ma ei saanud kordagi reisi ajal netti, mitte kordagi, sest internetti lissalt pole. Ja meil on statoilis tasuta, sellises heaolu ühiskonnas me elame.
Samas on Eesti jällegi mitme asjavõrra vaesem kui Poola ja Läti. Kui sõidad mööda maanteed Lätis võid teeääres igalpool näha restorane kus on ka täiesti hea söök, siis Eestis saab aint mingit burksi süüa.
Poolas on rekkade parklaid ikka teeääres palju, kus on võimalik pesta ja kusta, Eestis pole. Noh pellerisse saab, aga kui näiteks oled autus magand, siis pesta ei saa.
Selle suhtes on meil jällegi teistelt palju õppida. Üldiselt ma tunnen puudust raadio Maania järgi ja Margus Pildi ja Andres Raidi järele hommikuti. Vot see disko on ikka räme mida igaltpoolt tuleb........
