
Minu aiahullus sai alguse ilmselt kuskil lapsepõlves, kuna minu lasteaia kasvataja ütles, et minu korjatud lilli olid kõik vaasid täis olnud.
Niimoodi siis sattusin sinna ringi, kuskohast pääsu enam pole.
Praegu on mul väike aed, umbes 800 ruutu ja üritan sellest teha mõnusat ja hubast ajaveetmisekohta.
Mul on seal igasugu vanu õunapuid umbes 15, vanu marjapõõsaid, tuleb uus kasvuhoone kuhu ma panen tomatid-kurgid-paprikad ja viinamarja.
Ja muidugi lilled. Lilled on minu lemmikud, olgu nad väiksed, kirkad või kahvatud.
Vana pererahvas jättis mulle sinna magunaid, pojenge, aed-kukekannuseid, soolikarohtusid, kadakkaera, villast nõianõgest, seaharnest, iiriseid, kukeharju, hostasid, bergeeniat ja tokkroose. Ise olen sinna juurde ostnud igasugusi lauke, päevaliiliaid, iiriseid, hostasid ja hulgaliselt olen kaevanud tuttavatelt, metsast ning heinamaalt uusi taimi oma aeda. Aed on praegu nagu segapudru, aga kuskil koguaeg midagi õitseb ja kuskil hakkab kohe-kohe õitsema. Eks ma tasapisi koondan asju kokku ja siis ükskord saab kõik super olema.
Ja kevadisi sibullilli on mul ka terve aed täis...