Madeira

Tere kallid lugejad, viimane kuu on kätte jõudnud ja laiskmadu ene on suutnud ennat nüüd oma urkast niipalju välja ajada, et kirjutab siia kõik ausalt ära.

Kuu alguses käisin koolis ja sain silvi suutis mu ära rääkida ja 10. detsembril me sõitsimegi Madeirale. Silvi polnud seal enne käinud, mina olin 2005 aastal.

Vapustavalt ilus loods on seal. Piltide ja sõnadega ei oskagi seda kirjeldada. Seda peab ise nägema.

Üldiselt mai viitsi enam midagi kirjutada siia täna.

Ilusat jõuluaega teile ja heldeid päkasid:)

Koolijutud

Niih, koolijutud tulevad nüüd.

Ma polegi kudagimoodi suutnud ennast kokku võtta et oma esimese sessi elamused siia kirja panna. Nagu te teate õpin ma jällegi Luual. Seekord siis arboristiks.

Esimene sess oli siuke härjalt sarvist haaramise asi juba. Kaks päeva oli teooriat ja kaks päeva käisime siis meestega metsa langetamas.

Koolist anti meile turvavarustus: Saapad nr. 39 ( minu jalg nr. 36), turvapüksid nr 50, jope nr 52, kiiver koos sirmi ja kõrvaklappidega ja siis nahkvöö taskutega kus olid haaratsid. Metsa tuli kaasa vedada veel labidas ja saag ja kütuse kanister. Igatahes kui selle koormaga langi lõppu jõudsin olin täiesti higine. Tööd pold saanud tehagi veel:P

Silvi, va aktivist, langetas kohe esimesel päeval mitu puud, mina ootasin teist päeva, milla ma langetasin kolm 30 meetrist täiesti iseseisvalt:) Lisaks langetamisele tegelesime veel puude laasimise, järkamise ja okste vaaludesse loopimisega. Jube raske on liigutada ennast nendes maailma raskemates riietes.

Nu ja saag, vat saest ma räägin veel eraldi. Saag, mis meil Silviga kahepeale oli, see oli emane. Meie seda käima ei saanud, aga nagu mingi mees tuli, siis tõmmas selle esimese korraga käima. Nu saag tahtis mehekätt tunda. Keegi ei uskunud seda aga kui sama kordus teisel päeval siis hakkasid vist uskuma.

Nu ja kui me koolis juba ringi uitasime siis me nägime õpetaja Markot ka, kellega me rääkisime juttu. Ütlesime et me tulime seekord nii, et tema saunale saab ikka kardinad ka ette pandud:P
Ta muidugi kommenteeris meid et me pidime nagu trollid välja nägema selles metsameheriietuses. Aga noh, eks me nägime naljakad välja küll jah. Järgmisel sessil siis läheme kohvikusse ka:)

Nu nii selline koolijutt siis.

Lisaks magustoiduks see, et meil on pereliige nüüd uus. Valgest sai punane ja 386 MDC-st sai 691 MLT.

Pildil on troll;)

Kurat, nädala nali jäi maha:P

No nii, ma olen ikka plont küll ja seda mitte niisama, vaid et ma olengi päriselt udupia ja rumal ka natuke.

Nädala nali jäi siia kirjutamata ennem, kui ma oma võrratuid kindaid imetlesin ja kiidulaulu kirjutasin.

Jah ja te võite mul üle olla uhked, minu silmis olete kõik võrdsed, mis siis et õpialne Kiir siin msni kaudu üritab mind mõjutada, et ma talle ennem räägiks kui teile siin seda nalja:P

Mäletate mingi aeg ma pakkusin siin ühte golfinärakat teile ära viimiseks ja romuks sõitmiseks? No umbes kuu tagsi viidi see minema pamperiga. Hüppasin õnnest lakke, sest meie mülkaparlas vabanes kaks kohta. Hurraaaaaaa. Aga seoses selle autoga, ma ilin otsinud omanikku isegi mupoga taga aga tulutult...

Niih, edevuselaat nõudis et oleks vaja auto uue vastu vahetada. Uus berlingo, nämma nämma. Auto välja valitud, proovisõit tehtud.

Läksime siis liisingusse. Tore tytarlaps oli seal, küsis meie andmed ja muigas. Mõtlesin et no mida sa muigad selle peale, et me Pärnu maanteel elame. Natsa aja pärast tydruk, kelle nimi on Kati, teatas et ta elab samas majas mis meiegi. Jutt veeres siis maja asjadele ja ma vandusin et krt parkida ka raisk ei saa, üks loll parks oma golfinäru meie parklas pea aasta. Kati siis ütles et see oli tema auto. Oi jeerum, ma mõtsin et see pole võimalik. Inimene keda olen taga ajanud, nii nitu korda tahtnud seda autot lissalt põlema panna. Ja nüüd siis ma vannun ja tuleb välja, et meie liisingutädi ongi selle auto omanik.

Nali läks ikka aina hullemaks, mida me Katiga mõlemad naersime pärast nii et silmad märjad.
Jutt läks jälle maja elanike ja maja peale. Noh ma siis rääkisin kuda Tolik ja Aive mind parkimisinspektoriks pidasid ja kui kuri inimene ma olen. Siis ütles Kati et tead mis meil ükskord juhtus. Tema sõbrad olid üksööse õues suitsu teinud kui keegi oli visanud.... siin jõudsin vahele öölda juba see olin mina, see viskaja ja siis Kati lõpetas lause .....MUna. Jah, see olin mina. ma isegi ei mäleta kas olen sellest siin kirjutanud juba ka või ei. See oli öösel, ma tahtsin magada ja need lõugasid seal. Ma ei osanud muud teha kui visa neid munaga... aga raisk mööda läks. Ma olin vihane enda peale. Aga õues jäi vaikseks:P Katiga naersime nii et silmad märjad, mul polnud tegelikult isegi häbi:P Sest Kati ütles, et nad olid too õhtu ka naernud, et sellist asja pole varem knagi juhtunud.

Pärast Arno hurjutas mind autus, et mida sa teed siukseid asju, et nüüd me jääme liisingust ilma ja just minu lolluste pärast.

Telefon helises. Kati. Oli unustanud mingid andmed kirja panna. Ütlesin siis talle et sain Arnolt riielda, et ma munadegaloobin ja teen siukseid asju. Kati naeris et see et ma ta sõpru munadega loobin, ei mõjuta liisingu vastust.

Liisingut me ei saanud muideks.

paar päeva hiljem helistas Kati. Et tead, mul postkastis oli kiri, et trepikojas suitsetada ei tohi, oli olnud viisakas kiri kõik seaduseparagraafidega ja puha. Küsis siis et kas mina panin talle selle kirja. Ma narsin nii et silmad märjad ja ütlesin: Kati, mina ei pane kirju postkasti, mina loobin munadega, sa tead ju seda küll:P

Vot nii.

Minu esimesed

Noh, ootasite uut postitust juba jah? Väga hea, et ootasite:P

Üldiselt ma olen tubli. Ma kudusin omale kindad, pildipealt nägite juba. Need kindad on üldse esimesed kindad mis ma kudunud olen. Koolis ma seda ju ei teinud, sest vanama käis ise minu eest käsitöötunnis:P Aga näete, ma sain hakkama ja ma ei kudunud mitte labakuid vaid võtsin ikka raskema variandi- sõrmikad. Ja tulid välja väga head:) Ma arvan et vanama oleks mu üle uhke:)

Kirjutan siia väikse õpetuse kah:
Kõigepealt lõin silmad, igale vardale 12 tk kokku siis 48.
Soonik oli 2 parempidi, 2 vasakutpidi kokk 33 rida.
Siis parempidi 24 rida ja pöidlale jäi 8 silma. Mingit kiilu ma ei kudunud ja õieti tegin. Pöidla koha arvestasin nii et alustuse lõngasaba jäi väikse sõrme poole.
Siis kudusin 8 rida väikse sõrmeni. Väiksele sõrmele jätsin 7 +6 silma. 7 on käeselja poolt.
Siis kudusin kaks rida, tegin 3 silma juurde ka sinna kus ma väikse sõrme augu jätsin.
Siis jagasin ära kõik kolm sõrme nii et vardad jäid keskmisele sõrmele.
Mõlemale poole tegin juurde 3 silma. Kudusin valmis sõrme ja siis võtsin ette uue sõrme. Igale sõrmele tuleb teha silmi juurde.
Viimaseks tegin pöidla, nii et 8+8 silma on üleval ja all ning käe väljapoole tegin 3 silma juurde ja peaoesa poole 4 silma, mille ma teisel real kahandasin ka 3-meks silmaks.

Ja nii nad valmis saidki.

Täna shoppasin ma käsitööpoodides ja ostsin igast asju, tahan tikkida kinnastele peale ilusaid lilli.

Muud uudist nagu polegi.

Olge siis tublid ja praegu ma lõpetan ning siis saate jääda uut postitust ootama:P

Rokk änd roll:P

No nii, Metsatöll ja Kukerpillid on üle elatud. Küünarnukil on mul sümmeetriline sinikas, kuna ma natuke vintis peaba seal kontserdil komistasin trepipeal:P

Aga muidu ma olen elus ja terve, tänan muretsemast:P

Kontsert oli eriti lahe, ma müllasin seal ikka täiega, särk oli nagu kalts märg, ma kaotasin vist lausa paar kilo eluskaalust.

Väga super oli.

No muidu läheb vaikselt. Tööjuues on mul õpilane Kiir. Üliõpilane Jürgen käib seal tasapisi taskuraha teenimas. Tore poiss on, ei pirtsuta tööga ega midagi.

Jaanikaga ikka teeme nalja. Mõned uued sildi oleme teinud, aga kunagi hiljem lisan need siia.

Novembrist hakkan jälle Luual koolis käima, õpin arboristiks. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et hakkame meestega metsa langetama.

Homme lähen Piraati suurematele plikadele pärliasju õpetama. Vaatame siis mis välja tuleb.

Pole ise ka ammu neid asju teinud.

Täna siis hakkasid ullud päevad:P Ommiku läksime Kadriga kohe sappa. Peksa ei saanud, liha saime ja Heleni tellitud asjad poisile sain ka kõik kätte. Mul on nüüd Metallica uus plaat ka, jes:P

Ei oska teile midagi rääkida enam. Arvake ära mis on pildil:P

Nüüd on mul uus lugeja ka siin, asub ta Rumeenias.

Hello, my new friend from Rumenia! Nii sa siin õpidki siin Eesti keele ära kui sa seda juttu siin loed:P:P

Ood kerimisele

Niih, meil Jaanikaga täna olid tööjuures luuleminutid.

Kokku tuli selline asi:

Ood kerimisele

Luule, see ei tule tuulest,
hoopis kerijate huulest!

Kerimises kehvad lood,
see on nagu katastroof!
Issand tuleb kohe vaatab,
meil on vaja ruttu saata!

Kas te toote meile kaste,
lihtsalt kerada meil laske.
Üleüldse on meil kumme,
Neid meil jagub ka veel homme.

Hoidke oma koerahambad,
me ei ole lihtsalt lambad!

Kui te ajate meid närvi,
kallame teil trükivärvi!
Andke väge,
et laps saaks teha hülsimäge.

Rakvere ja Põltsamaa,
Kas te aru siis ei saa,
see on meie kodumaa!!!

Hommikuti kohvi joome,
Soome kohe mängu toome!
Sinna mõned kerad teeme,
osutame neile teene.
Ja et asi oleks veenev,
kera pidevalt meil veereb.

Kerin nii et võllid keerdus,
kerimast ma eal ei keeldu.
Tsipa siit ja tsipa sealt,
veidi iga rulli pealt.
Viige ära siit see viiner,
mul on sellest täitsa siiber,
Lastevorst on palju parem,
selle kera palju suurem.
Asjata me siin ei keksi,
kerime me makrofleksi!
Meil ei ole seda ohtu,
et puudu jääks meil lehmakusemiserohtu!

Kerijal on nägu morn,
kastivirn kui Pisa torn,
veidi viltu vajund ta
nagu tahaks ütelda:
Tõuka mind ja kohe kukun,
parem põrandal siis tukun.

Neid on meil seal terve hord,
laos meil puudub tolmukord
Printlain istub meil ju kukil,
trükkal muudkui aina trükib.

Kerida ei enam tahaks,
Süda läheb lausa pahaks!
Varsti läheme ära koju,
nagu väiksed koerarojud.
Hommikul ma kõrvad lidus,
jälle siiapoole lidun.

Ja varsti tulevad müügile uued tooted, Näidis- sildid leiad pildilt:P

laupäev on kalapäev!

kes see loll oli, kes mõtles välja et neljapäev on kalapäev?

tegelt oli laupäev kalapäev.
Laupäeva hommikul tõi Arno koju kilo silmu ja 2 kilo lesta. mässas siis selle suicuahjuga, kuin valmis sai selle. Mina kloppisin neid silme soolaga ja pärast me tegime neid süte peal. lestad läksid suicuahju.
kokkuvõte on selline: NÄMMANÄMMANÄMMA
ma polnud ammu enam silmu söönud. puhas raipesööja kala, nii hea, pole mudamaitset ega midagi.
lestad tulid ka head, kadusid taldrikult sekunditega. kuigi esimene suicutamine läks nati pikale, kokkuvõttes vist 4 tundi. oleks pidand ennem kuuma andma rohkem, siis oleks kiiremini saanud. Aga jubehead olid ikkagi.

Kala on ikka hea.

pühapäeval käisime seenel. saime kuuseriisikaid, võiseeni ja ühe veririisika. selle viimase ma tuvastasin onu Vello raamatu järgi ära. Väga hea, lihtne ja kasulik raamat.

Ei oskagi nagu midagi siia rohkem midagi kirjutada. Tööl läheb meil endiselt st. nii nagu ma olen siin teile kirjutanud:P

tegelt tuleb novembris rock cafeesse üks hia bänd, tahaks vaatama minna, aga ei tea kas raha selleks on.

Aga täna ma olin üle pika aja tubli, käisin hommikul ujumas. Superluks oli. Nõmme ujula on remondi läbi teinud ja väga hea oli seal. Jah, äkki ma suudangi ennast kokku võtta ja minust saab inimene?

Aa, muidks uudis on selline et mul on nüüd ripsmetevärvimise asi:P ehk siis ripsmetušš.
Minust vist saab Taam, sest ma olen seda nüüd 2 korda juba kasutanud. ja kolmapäeval ma saan omale ilusad küüned.
Mul pole tegelt 7 aastat olnud seda võimalust et mu käed on ilusad ja puhtad. Nüüd kavatsen olla tõelikult ilus:P

Nii tupsununnud, lähme nüüd kõik ilusti kastanimunasid korajama:P

Tööjuures

Tööjuures juhtub igasugu asju. 

Enamjaolt saab seal nalja, aga on ka päevi kus pole aega vetsugi minna. 

Nalja saab ikkagi pea iga päev.

Näiteks Kuradi Epp oskab nii ropusti öelda. Saadab igale poole, sinna kus päike ei paista ja on vastik;)

Ükskord öösel oli üksi Epp tööl ja midagi tal seal läks tuksi. Epp vihstas ja karjus: Minge te ka kõik seaptsi ja sülitas vihast rõdupealt alla. All kõndis valvurimutt ja sai elle laraka omale pähe. Epp küll vabandas, aga noh jah......

Noh ja ja siis meil on Isa insenerimõtlemise järgi tehtud masin seal, millele on peale kirjutatud: Alla lastes, hoia vändast! Masina abiga peaks saama suuri paberirulle alla tõsta aga siis kui rull oma raskusega kukub, siis see vänt keerleb jubeda hooga ja Epp on sellega vasta pead saanud. Nii et vändast peab hoidma:P

Ükspäev kui ma uue vokiga kerisin tuli Isa ja küsis et noh, kuda siis on. Ma ütsin et mis siin on masin puhta valesti tehtud. Isa kohe küsima, et kuda valesti. Ma ütsin et see osa mis peaks olema madalal, on kõrgel ja mis pekas olema kõrgemal on madalal. Sellepeale Isa ütles et ega insenerid ei mõtle kui nad selliseid masinaid teevad. Noh rääkisin siis Arnole seda lugu, sis Arno tuletas meelde kuda Isa alati räägib et masinate juures on ikka insenerimõlemist vaja:P

No mis mõtlemist, kui insenerid ei mõtle:P

Ükspäev tulid kontorisse külalised ja Issand jumal viis kohvikannu sinna. Ommiku polnud kuhugi kohvi teha. Konstruitasime Epuga siis vanast kannust ja salatikarbist sisteemi, et kohvi saada ja seda ma ütlen, insenerimõtlemisega poleks seal midagi teind, seal oli vaja puhast blondimõistust:P

Noh ja kui mingi hea silt tuleb, mllest saab uue sildi teha siis me teeme. Meil on lausa seinale pandud need sildid:) Vahest tuleb päris naljakas välja:)

Nu ja siis juhtub tööjuures mul asju. Eelmine nädal näiteks ma sõitsin rocklaga ja üle varba omal. Jubevalus oli, ma ullult vandusin. Nu ja esmaabi kapis pole plaastreid meil. Enne jooksen verest tühjaks, kui sidet saan kätte. Raisk kui valus oli.  Nu jah ja kuda sa seod seda väikest varvast siis nii et ta kinni oleks, ikka suurevarba külge onju:P

Natuke räägin nädalavahetuse juttu ka. Käisime Tapurlas muinastulede ööl. Pilet oli 100 eeku, marukallis. Ansambel Oort esines, aga see oli kuidagi depressiivne. Rebsu ja Naxx olid ka meiega seal. Võtsime Rebsuga nats viint ja Naxx õlletas, Arno oli kainekas. Kaotasin oma telefoni ära. Ma ei kuule ka ju kui ta heliseb, see kõrv ei kuule ikka. Jube lugu, aga Rebsu ja Arno tegid tandemotsingut ja leidsid mu fooni ülesse.

Laitses on suur suicuahju projekt käsil. Aint uks veel teha ja valmis ta ongi.

Mul on suur sibullille olukord praegu. Akonest sain oma sibulad kätte ja Sulev Savisaarelt pole veel pakk tulnud. Nüüd pean neile kohta otsima:)

Aga muidu on kõik tavaline. Hall, vihmane, külm

Olge tupsununnud:)

Kiire väljaanne:P

No nii, teisipäev on täna ja Kadi just ütles, et ma olen kudagi loppis näost:P

Käisin just maksmas ära esimest osa meie märstikuu reisust.

Nüüd on see siis kindel, USA tuleb ära vallutada:P

Nädalavahetus läks mängides jälla, Neljapäevl Palmses Täiskuu etendust vaadates ja alates reedest Lemmakul hullates.

Lemmakul oli nimelt jutuka kokukas. Kuna meil on vaikiv kokkulepe siis ma ei saa muud öelda, et oli väga tore ja nalja sai:)

Öösel oli mul soe ja turvaline Tralee ja Rebsu vahel magada:P

Eile käisime Laura ja Tafenau kontserdil Viinistul. Super ilm ja vägev esitus oli.

Homme hommikul lähme me Tiiduga seenejahile. Väljasõit toimub kell 8:P

Üldiseselt ma lähen nüüd tööle:P

HND-Hullude Naiste Diivan

Jah ja nii see nädalavahetus jälle läks, mängides ja joostes.

Kell 6 pühapäeva ommiku lõppeski siis meie tripp Laitses, kuskohast ta oli alguse saanud Laitsest laupäeva hommikul kell 10:P

kell 3 öösel me startisime Võrtsuäärest Laitsepoole. Arno oli roolis. Minule kontserdiväravas milkuonu ütles, et ma puhuda ei saa. Põhjuseks et mingite joobaritega vaidlemine on poole tähtsam. Aga millal siis saab? Homme? Nädalapärast? Kuupärast?

HND oli tase täielik. Poisid olidki tõelised peaesinejad. Sõnad on super ja üleüldse oskasid need poisid ikka laval rokkida! See vihm mis taevast alla tuli ei tundunudki hullu vihmana kui lavaees rokkida. Super super, 5 pluss poisid!!!!

Teine bänd kellest tahan rääkida on Trophouse ( loe rockhouse). Ärge palun enam tehke nii!!! Kui te ei saa ja ei suuda, ärge enam tulge lavale! vanainimesed võivad infarkti saada kui sellist jama teete. Väike soovitus veel: Kui laulus on sõnad: võitlus, eestlased, uhkus, sõda, vabadus jne. siis ei saa seda esitada nagu veniv bluus, see ei ole usutav. Mina näiteks ei usu et uhke eestlane on uimane ja võitlusesse vabaduse eest läheb ta venides:P ja üldse kui sul on pulk keres, sisi ei saa rokkida, eriti laval. Igavad olete seal!!!

Muidu oli kõik tore, söök oli enamvähem ja bändid enamus ok!

Peale kivide ja kändude läbimist me ikka jõudsime kell 6 õhtul Võrtsu äärde.

Kopamees Jaanus, keda me külastasime Abjas, elab ikka superilusas kohas. Järveääres, aias on veel tiik, kus elevad albiinoforellid. Nämma nämma, mul hakkas ila kohe jooksma neid purakaid nähes:P
Igatahes meil on luba sinna minna ja telkida ja olla, ja me oleks seda ka teinud kui me poleks "kiirustanud" heamusa festile:P

Viljandis me saime lasta oma katkise summuti keevitada enamvähem nii et me ikka koju tagasi jõuame. Töö oli kallim kui Tallinnas ja sitem ka. Kui tahate lasta Viljandis teha sitta ja kallist keevitustööd oma autule, helistage mulle, ma soovitan minna:P:P
Enne seda me Vändras ostsime autoteenindusest 50 eegu eest vasktraati et meie sumps päris alt ära ei kukus. Vändras on küll autoteenindus ja laupäeval täitsa avatud, aga keevitada seal ei saa:P

Enne Vändrat me sõitsime oma autul summuti puruks:P peab ikka asju juhtuma, muidu pole ju uvitav:P

Arno oli meil kaine rool ja meie Rebsuga hoolitsesime selle eest et igas vähegi metsa meenutavas kohas oleks pissipeatus! ka Mulgimaa sildi juures me märgistasime territooriumi:P

Üldiselt ma pole harjunud kohe pool tundi peale hammaste pesemist ommikul õlut jooma. Aga asju peab ju proovima,e t elu oleks mitmekesisem:P

laupäeva ommiku kui me ärkasime ja kohvetasime tuli meil suurepärane mõte minna Võrtsu äärde Hea muusika festivalile.

Mõeldud-Tehtud:P


Nu jah nii need asjad hakkavadki juhtuma kui kavatsed ommiku kohvilauas võtta plaani väike tripp kus saab head musa kuulata.

persse küll

ma kirjutasin siia megapika jutu ja see bloger on lissalt panges.

Tahaks karjudaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa

Pashol tõ näidend smatret!

Niih, meeletu nädavahetus on möödunud. 

Ma olen küpse aga rõõmus. 

Kõik algas sellega, et ma võtsin reede vabaks, et teha tõeline rannapäev. See mul ka õnnestus. Laupäeva hommiku sõitsime Jumindale kus ma jätkasin oma rannatamist. Õhtul oli tore plaan minna teatrit vaatama nukkiotsa. Perekond Kilud tulid ka teatrise ja pühapäeval plaanisime minna randa ja viibida seal terve päev:P

Teater oli muidugi super. Piisavalt pikk ja naljakas samas mitte liiga pikk nii et lapsed kõik jaksasid vaadata. Ilm oli superilus ja Helen ja Melika müüsid maha kõik kiluleivad ja kondentspiimaga kohvi:)

Kui ma sealt nukkiotsast tagasi kõndisin üksi siis oli selline lapsepõlve nostalgia. Sirtsud siristasid ja heina lõhn oli. Täpselt selline valmis küpsenud heina lõhn nagu lapsepõlves oli need õhtud kui läksime külapeale pätti tegema. Tegelt ma tean et sellist teist kohta pole maailma munapeal kui on seda Juminda. Sellist randa pole, neid lõhnasid pole ja sirtsusi ka pole ja isegi sellisid träkse pole nagu seda on seal.

Niih peale teatrit me hakkasime veini jooma Eneliga ja käisime ujumas kui pimedaks läks. Noh ja siis me jõime veel ja läksime veel ujuma. Näkki.

Viljar va pervo vilmis meie ujumist ja mis täna selgus, ta oli ka meiega koos vees olnud, mida ma üldse ei mäeta. Ma loodan et ta kustutas kõik ära mis ta vilmis. Oi aga nalja sai ka palju nii et see ääreni joomine tasus end igati ära:P

Lote lakkis mul küüned ära ja nüüd ma olen taam:P

Hommikul tormasime kohe randa ja rannast me lahkusime aint korra koju sööma ja siis vahetasime poolsaae poolt ja vedelesime jälle rannas. päike praadis ikka täiega ja ma olen nagu shokolaad....

Aini käest saime kaasa eile suicutatud ahvenat.... mmmm kui hea.

Paar head kildu oli ka, aga kuna päike keetis mu aju ära siis ma ei mäleta enam:P:P

Plidilt on näha, et piirivalve meil ei maga:P

Uus vokk

Meie tööjuurde saabud eile Poolamaalt uus vokk (kermismasin). Seoses sellega oli meil suur tohuvapohu. Kuhu ta mahutada ja mis üldse saab? okei, eile läks kõik suhteliselt valutult, vokk pandi kohale ja oligi kõik.

Täna tuli kõhuvalumees (elektrik) ja pani sinna voolu ka. Isa (Ülemus) ja Arno panid sinna õhu ja siis läks ikka tõeline masinanäppimine lahti. Meie Janikaga ennem veel koristasime ja sättisime asju. Õnneks Issand jumal ( müügijuht) on lubanud mul vabakavaga esineda ja mingeid tellimustöid mul pole teist päeva juba. Nii ma siis vaikselt kerisin mingit nõmedat grossi tööd vana masinaga kuni Isa Janikat õpetas. terve päev ta kamandas Janikat ja seletas, aga tolku ei midagi. Mina tulin kell 2 ära ja soovisin neile head mängimist. Ma pigem vist jään vana masinapeale, kui ma tänase päeva nägin kui keeruline see uus vokk on. Arno tuli koju õhtul ja ütles et Vidriku tulles oli masin üldse kinni pandud. 

Üldse ma imestan et Janikal on nii raudsed närvid, või tal polegi enam närve sest mina oleks juba mitu tundi tagasi aknast alla hüpanud selle Isa kamandamise peale. Isa muidugi on õppind insener ja arvata võib kuda naised ei tea tegelt asjast mitte midagi:P

Omme panen voki pildi ka siia:P

Mesimumm tsutskas mind:(

Niih, eile juhtus selline lugu, et mesimumm tsutskas mind. No nii ülbe ei saa lissalt olla, et tuleb minu aeda mind tsustkama. Noh ütleme nii, et elavate kirjas see mumm enam pole. Kahju jah, aga ma pidin talle kätte maksma selle hirmsa teo mis ta tegi. Väga valus oli muideks ja täna see koht sügeleb täiega.

Hea et ei pidanud jalga amputeerima, muidu ma peaks endale puujala treima. Treima just sellepärast et mul eriti raha pole hetkel. Vahpeal oli arvel mingi 5.45 .Rott olen täielik, pole raha ega tuhkagi. Seega ma pean nende mummudega olema ettevaatlik, sest hakka nüüd metsast seda sobivat puud otsima, millest jalg treida...

Vahepeal uudiseid siis niipalju, et ma ikka käin korralikult tööl trükikojas.  Ma arvan et ma saan täitsa hästi hakkama ja järgmine nädal tuleb uus masin ka, mida siis õppida ja võibolla lastakse mind selle masinaga tööd ka teha:P

Järgmine nädalavahetus on Jumindal teatrietendus, kus Janek mängib vene ofitseri kuuldavasti:P Saab siis nalja näha. Juba ootan, millal see nädal tuleb ja kiiresti kiiresti jookseb laupäevani.

Täna on tegelikult vanaema sünnipäeva päev.  Ma mäletan üksaasta ma vanamale viisin sellise vanaroosadest liiliatest ja lõvilõugadest kimbu. Jubeilus oli. Vanama oleks saanud täna 83. aastaseks.

Laitses on meeletu maasika ja vaarika plafatus. Sügavkülm on marju täis ja laupäeval sai poest toodud ekstra üks sai, et süüa saia maasika toormoosiga. Mmm, kui nämm oli.

Tegelt oleme kaks nädalavahet ratastega sõitmas käinud. Eelmine nädalavahe käisime Meelisel ja Annelil külas ja kokku tuli meil üle 10 kiltsa sõiu. Seekord käisime poes aint ja tuli umbes 7 kilti.

Mul on ilmselt mingid uued lihased, mis hakkasid arenema seoses selle rattasõiduga. Need lihase asuvad kõik tagumikupiirkonnas:P

Täna ma ärkasin 3.30 ja läksin emae järgi ning tõin ta linna kella 5-eks. Ema läks reisule. tagasi tuleb 28. Saatsime ta Eesti-Läti-Leedu-Poola-Tsehhi- Austria-Ungari tuurile.

Niih, mai viici rohkem praegu, katsuge mulle andestada mu laiskus ja viicimatus.

Pildiks panen siia kausitäie maasikaid oma aiast:)

Hoi, jälle on pühapäev!

Niih, ma nüüd kirjutan jooksujalul teile mis minuga eelmine nädal juhtus. Liivika, vata et sa ei nurise jälle....

Noh kõik te teate et ma olen trükikojas. Jube hästi tuleb mul seal välja see värk. Täitsa meeldib praegu. Ja need õhtuvahetused pole ka kõige hullemad. Uuel nädalal olen siis ommikupoole.
Tegelt on normaalne, pool päeva on ikka vaba.

No jah, üks õhtu ma jäin sinna üksi. Pime koridor, susisevad masinad.... kõhe hakkas kuidagi.
Aga pole hullu, ma panen siis mingi pabeirulliga sellele kollile pähe ja killin ta ära kui ta peaks mulle liiga tahtma teha.

Kolmapäeval kamandas Moonika mind juuksurisse ja ma lasin omale ilusad küüsed teha ämblikuvõrguga ja õhtul läksime õllekale.
Mina tahtsin torti süüa ja Tiit tahtis ka. Tervitan Tiitu ja Andrest! istusime seal mõnusa päikse käes ja tegime nalja. ja jõime õlut. Pärast tuli Arno koos eks naabrikassidega.
Üldiselt oli väga vaffa ja Regiinarebasega oli hea rokkida HND- poiste esinemise ajal.
Ah ja meil on nüüd Tolikuga ühesugused Alekoqi trussikud;)

Reedel kipitasime maale, kassiga muidugi.
Kassiga on üldse jamad lood, ta ei taha üldse linnas olla.
Karjub nagu joodik vanamees uksejuures. Ja nii iga öö. Nüüd me mõtlesime kavaluse valmis. Helistasin emale et äkki ta tahab minna kassiga maale nädalaks. Ja ta oli nõus.
Juhhei
Siis ta on nädala maal ja siis nädala kodus ja siis läheb reisule. Tsehhi-Ungar-Austria... mõnts nädal.
No vat ja täna me käisime Muugal maasikaraksus. saak oli kasine...
Meil on Laitses kummaline, Helenil-Marekil ja Juulial-Sasil maasikad valmis, meil alles rohelised. Täielik ebaõiglus.
Aga Muugalt ma sain saagiks suure puust kirstu mida ma tahan korda teha.
Mmm, hakkab kogunema asju mida ma olen tahtnud.

Oi ja ma orkutis surfates olen leidnud kaks vana tuttavat ehk siis lapsepõlvekodanikud ülesse.
Väga huvitav ja tore.

Ah jah, ärge meile herneraksu tulge, need pole valmis.

Laupäeval käisime Helli-Märdi sünnal Tõrvaaugul. Seda klaasist pudelit pole enam, torm oli ümber ajanud.
Aga metsas oli täielik maasikaplafatus toimunud. Maa täitsa punetas maasikatest. Sõime seal kõhud täis kohe.

Ja karikakakrad õitsevad, mis on absoluutselt mu lemmiklilled....Mmm, kui ilus.

Väike pärastlõunane vestlus eneli ja arno vahel;)

Puuetega laste suvelaagri projekt 28.juuli - 8.august!! says:
kuidas enel siis eks pesu oli ikke paras ve
Puuetega laste suvelaagri projekt 28.juuli - 8.august!! says:
seks'
Arno says:
paras paras, ta ise ka imestas et kuidas viljar nii hästi ta numbrit teab
Puuetega laste suvelaagri projekt 28.juuli - 8.august!! says:
ahhsooh
Arno says:
loe blogi, seal on kõik kirjas
Puuetega laste suvelaagri projekt 28.juuli - 8.august!! says:
ok
Puuetega laste suvelaagri projekt 28.juuli - 8.august!! says:
emotsioonid ja mismoodi täpselt ikka ve
Puuetega laste suvelaagri projekt 28.juuli - 8.august!! says:
väike seksinurk
Arno says:
jaa, pildid on ka ja väike videoklipp
Puuetega laste suvelaagri projekt 28.juuli - 8.august!! says:
siis lähen kohe ja tsekkan üleoe blogi,
Puuetega laste suvelaagri projekt 28.juuli - 8.august!! says:
krt ma olen pettunud
Puuetega laste suvelaagri projekt 28.juuli - 8.august!! says:
ma lootsin seal ikka lugeda suuri tundeid
Puuetega laste suvelaagri projekt 28.juuli - 8.august!! says:
ja rohkeid emotsioone
Puuetega laste suvelaagri projekt 28.juuli - 8.august!! says:
roosadest käeraudadest ja radiaatorist

no vat ja nii see asi ongi:P

Tere jälle!

Lugejate tungival soovil, olen ma sunnitud siia kirjutama. Liivika, näed, speshialli for juu!

Tegelt on mul kaks hästi tähtsat juttu:

1. Ma ei ole enam aednik. Lõpetan ära selle pulli ja kõik. Lühikokkuvõte asjast on, et see klient sittus mulle hinge ja ma ei saa sellest üle.  Isegi sünnipäevaks saadud kinkekaardi eest ma ei omandanud omale aiandusraamatut enam, kuigi varem oleks ma seda kindlasti teinud. Läksin lissalt ja ostsin oopis Vello kirjutatud seeneraamatu ja Uhuutuuri poiste raamatu. Tegelt on mul kadunud igasugune aianduse tegemise tahtmine ära. Persse küll ma ütlen!!!!!!!
Tegelt on 7 aastat tehtud seda kah ja ega ma lõpmatuseni seda ei tee.
Mõtsin et tõstan firma praegu riiulisse ja vaatan natsa aega mis muud teha annab.
Kunagi pensi eas ehk leebun ja tulen tagasi, aga võibolla keegi tahab mu firma oopis ära osta.
Nii et raha eest ma enam aednik ei ole.
Pregu ma üritan käia töö trükikojas. Kindlad 8 tundi päevas ja see nädal olen õhtuses vahetuses.
Ja kui ma saan hakkama selle 8-tunnise tööga, siis võib minust saada ka inimene:P

2. Nädalavahetusel pidasin vaikselt oma sünnipäeva. Pooled inimesed tulid isegi kohale. Kaasa arvatud meie sigahiad naaberid:P
Lapsi oli ka igat masti kohal ja üldse oli väga vaffa.
Helx ja Tiit jäid meile ööbima ja külm neid igatahes ära ei võtnud.
Väga mõnts oli lõket teha ja see paar vihmasabinat ei rikkund meeleolu.
Tänks, kõik, kes te kohale tulite:)
Aga, Viljar, kostüüm (punane, litsakas), mis sa valisid mulle ja kinkisite, on nüüd ära proovitud:P Tekkib kahtlus, kus sa mu nummert tead:P:P Nu ja kahju on muidugi teist, kes te mangusite, et ma selle selga paneks, tõenäoliselt ei näe te ikkagi seda kunagi:P:P

No nii ja lisalugemine on see, et mul on küüsed lakitud valgeks ja  osadele küüntele on ämblikuvõrk peale joonistatud. Käisin nimelt maniküürijale katsejäneseks.
Ja täna lasin Moonikal oma juuksed värvida ( punane offkoors) ja lõigata.
Nii et ma võin õllekale minna küll:)

Ma kohe otsin siia pilti ka. Kassil oli ka ikka täiega väsitav nädalavahe. Aint et nüüd ta karjub kodus iga õhta uksepeal, et saaks õue minna. kas ta siia aru ei saa, et linnas pole sibulapeenart, kus shital käia? Uskamatu lugu:P

Iiri nädal

Täna ma teen teile, kallid lugejad, väikse sisukokkuvõtte möödunud nädalast. Kiirülevaade peaks teid panema kadestama mind ja samas olema rõõmsad,et ma olen käinud jälle maadeavastusretkel:P
Niisiis, iga-aastane jaanipäeva kodust äraolemise reis viis meid seekord Iirimaale. Iirimaale just sellepärast et Foodie (hea sõber jutukast) läks sinna tööle järjekordselt kuni sügiseni. Kui tuli jutuks, et me ikka jaanipäeva aegu hulgume ringi, siis ta kutsuski meid sinna aega veetma. Noh muidugi me läksime.
Kõigepealt ma avastasin et eesti õhk pakub röögatut piletihinda ja hakkasin alternatiive otsima. Ryanair pakkus head hinda, aga ei lasnud kudagi netis bonnida piletit. Lõpuks ma siis sain airbalticule piletid. Edasi-tagasi kaks inimest  umbes 5 kilo raha. Ple paha....

Noh, reis pidi siis alguse saama 18. juunil, kohe järgmisel päeval, kui minust oli saanud männiku buss ( st. aastake tuli juurde).
Noh, startisimegi siis Riia poole kell 3 öösel, lennukasse jõudsime õigel ajal. Autu jätsime lennujaama parklasse. Suhteliselt väike oli see Boeing, millega me sõitma pidima, ja lennuk oli ääreni täis ka. Väljusime Riiast muidugi tund hiljem, kui pidime ja meie istekohad olid kahekordselt välja müüdud. Pandi meid viimasesse ritta istuma, vastik oli seal.
Kohale me jõudsime ja meid tervitas kevadiselt vihmane Dublin.
Foodie ja Sirje, kes meil vastas olid, tegid ka muidugi nalja, olid suure lina kaasa võtnud, kus olid meile tervitussõnad. Uskumatult tore oli see.
Niisiis, siirdusime sealt kohe meie nädalaks ette nähtud kodusse DCU-sse (Dublin City University).
Seal saime omaette kahe toa ja köögiga apartemendi. Tudengid elavad seal küll väga heades tingimustes.
Foodie tegi meile tuuri ja tutvustas seda kompleksi. maru suur oli see. Väga ilus oli seal ümber-ringi, kõik haljastatud ja murud niidetud, võrratu.
Õhtul istusime Foodie toas ja lobisesime niisama.
Tegelikult ma tahakski öelda suured tänud Foodiele kes meid kutsus, Susale, kes meile lubas meie toa ja teistele vahvatele ja vapratele kes DCU-s töötavad. Eestlasi peaks seal olema 30-tuuris vist.
Eriti tervitan Simsalabimi, Prints Harryt ( kui sa hea poiss oled, siis vanaema võtab su tagasi Inglismaale), Maarikat, Heikit ja teisi, kelle nimi ei tule meelde:P:P
Niisiis oli meil plaan tutvuda linnaga ja selle ümbrusega, kaugemale me ei jõua selle nädalaga.
 Hommikul me kimasime kohe linnapeale Foodie ja prints Harryga. Väik kohvikuring ja siis me kuulasime Foodie õpetussõnu kuda linnas hakkama saada.
Mingi hetk me jäime Arnoga kahekesi ja siis me läksime Guinessi õlletehasesse ekskurssijale.
Väga äge oli. Juba kaugelt oli lõhnast tunda, kus tehakse õlut.  Magus leivalõhn.
Eks me nats shoppasime ka seal, ning nüüd on meil Plisner Urquelli särkide kõrvale panna ka Guinessi omad.
Tähtsamatest kohtadest käisime ära Malahide lossi vaatamas ja Howthi rannas.
Noh ja nalja muidugi sai, kui Foodie saatis meid Powerscourti. See oli võrratu aiaga loss. Meie parkide hooldajad tuleks sunniviisiliselt saata sinna õppima.
Enne seda me pidime muidugi minema ühe juga vaatama, kuhu Foodie käskis meil kindlasti minna. Foodie jutu järgi on sinna jalutada imekena, 6 km. Tegelikult tuli hiljem välja, et ta ise pole seal kunagi käinud ning ilmselt oleme me teised eestlased kes selle tee üldse jala maha käisid. Oi kurja, ja see polnud mitte 6 kilti vaid 7 ja kokku edasi-tagasi oli 14:P:P Krt, ei tea seda Foodiet enam uskuda midagi:P Juga oli muidugi seda vaatamist väärt.
No nii, linnas sai siis ka kolatud ja shopatud, õhtuti kaarte taotud.
Botaanika aias sai käidud... sealt on mul pätsatud mitme lumeroositaime seemned....

Jaanipäeva pidu oli meil sisetingimustes. Foodie, kui superkokk tegi lihad, salatit aitasin tal natuke hakkida. Aga üldiselt oli väga tore. Rahvast oli palju ja sai ka mõned mängud mängitud.

Noh ja eile me siis tulime koju ära. Krdi kiluvargad raisk, lennuk hilines jälle tund aega st. me ei jõudund Riiga mitte 22.30 vaid 23. 30 ja koju jõudsime umbes kell 4. Arno läks ommikul tööle, mina võitlen eile saadud nohuga.

Rabarock

Uimane ja väsinud ma tänagi näin. Jah, ei ole ma täna kõige värvilisem pliiats karbis....
Reedest siis veetsin ma oma aja Järvakandis.
Väga vahva oli, seltskond oli vinge ja isegi vihm ei suutnu inimesi kohe murda.

Esinejad olid head, päris kõiki ma ei näinud aga Helloween oma tuttavas headuses, tegi ikka head küll, mu vanadele kõvadele....
Vanurid on nad ju tegelt, aga tegid ikka silmad ette nii mõnelegi noorele..

Nuriseda saab ainult pakimise üle, minu autu oli nii kaugel ja ma siis kolisin Oskari autusse. Oskar magas majakeses, mina magasin autus. Mul oli seal lai voodi ja oma isiklik speiss, aga rsk külm oli varvastel.
Kõrval majakestes olid ka toredad inimesed. Tervitan Marti tütrega, Kaidot ja Tanelit! Olge vaffad edasi, kasvõi Belka ja Strelkaga kosmosejaamas kohtudes... Või siis taigas shamaanina vihmatantsu tehes:P Aga ennekõike tsikiliga ringi vurades:)
Ah ja mu sünnipäevapidu vol. 1 sai ka nendega koos juba ära peetud, kes kohal polnud, siis shitta juhtub ikka eksju:P

Igatahes oli väga vaffa üritus ja tahaks järgmisel aastal ka ikka minna vist. Siis tuleb ise majake rentida ja mitte telgis olla.
Villased sokid ja kummikud tuleb kaasa võtta kindlasti ja rohkem kampsuneid!

Homme ma tööle ei lähe, lihtsalt ei taha veel minna. Teen kodus oma raamatupidamise korda ja tahaks selle enne sõitu ära viia.

Õnneks on mu nõgestõbi hakkand taanudma, õrnalt on kätel veel näha ja seljal, aga muidu olen juba enamvähem kombes:)

Kolmapäeval lendame juba minema:)

Kass on maalkäigust megaväsinud:P

Depressioon on mu teine nimi

Noh jah, pole ma siia viicind kirjutada kaua kaua. Täna ma siis võtan ennast kokku. Tööle ma ei lähe kuna mul on deprekas.
Deprekas on selepärast et tundub et ma olen kuskil mõõnaperioodis.
Tööd ma ka teha ei oska,
nagu eile selgus. Klient lissalt arvab et ma ei oska oma tööd, mis sest et olen seda teinud 7 aastat
ja eelmine aasta minu üks aedadest võitis kauni kodu konkursil. Prsse küll, see aia värk on kogu mu elu ja nüüd tuleb välja et ma võin vabalt oma 7 aastase kogemusega minna selverisse vorsti kaaluma.

Eelmisest nädalast on mul nõgestõbi kallal. Kui on vaja lapsi hirmutama tulla, võtke minuga ühendust.

Natuke kirjutan tagantjärgi sündmusi ka:
Nädalavahedel oleme käinud Laitses, kass ka. Kass pole kaks nädalat julgend eriti seal õue minna, aga viimane nädalavahetus oli nii härga täis et kakles teise kassiga.
Öösel nõuab õue ja laamendab ukse taga.

Laitses on olukord selline, et kolisime teisele korrusele oma voodi ja asjad. Kuna suur kogus motshnõje kamari on seal lendamas, siis meil on voodi kohal baldahiin. Väga udupeen.
Üks nädalavahe olid Helen ja Marek ka oma vahmiiliga seal ja siuke tore eelmise aasta nädalavahetuse tunne oli. Sai lõket tehtud ja muidu nalja.

Andres ja Ilme käisid külas, Andres rääkis oma Soomes bussijuhi juhtumisi. noh, vanduma ja ropendama on ta 5+ peale õppinud.

Laitses on suur välidushi prodzekt ka praegu. Sest pesta on vaja ju ennast. Ja kui vahendid on olemas, siis tuleb see ära teha sinna.

Prügijuttu ka natuke:
Noh, ma sealt metsa alt olen ikka kokku korjand nüüd ja mõtsin et viin ühistu prügisse. No ja kastid täis ajalehti ja oksi. Prsse küll, kas tõesti ei saa siis neid ära põletada? Ja tegelt ei  või neid asju sinna panna, varsti me saame traffi. Igatahes Juuliaga leppisime kokku, et juuli alguses teeme koosoleku, et saaks inimestele selgeks mida võib ja mida mitte. Õnneks sinna metsa pole rohkem juurde viidud sodi.

Ma ei mäleta kas ma juba kirjutasin seda et me viisime Viljari abiga ära metalli ja tegime siukse ööklubis käigu selle raha eest.

Reede-laupäev-pühapäev ma olen Järvakandis Rabarockil. Ja juba 18. sõidame Iirimaale. Kui ma tagasi olen, siis 28. ma pean oma juubelit ning te võite kõik sinna tulla sööma-jooma-trallima-telkima.

Pilt on tehtud, kui me veel all tudusime, tähelepanelik vaataja näeb seal ka magajat;)

Kas tõesti Ignacio ja Alehandro on sama inimene?

No nii, lõpp tuli sellele krdi Mustakivi objektile. Hurraaaaaaaaa
Nüüd see nädal ma siis üritan oma eraaedadega ühelepoole saada ja reedel lähen Türile lilli ostma:P

Meeletu väsimus on peal.

Nädalavahetus läks mängides ja joostes nagu poleks teda olnudki. Laupäeval ei teind ma muffigi, magasin trepipeal ja vedelesin võrk-kiiges.
Noh, tegelt ma natuke ikka tegin ka. Külvasin lilli ja kastsin kõvasti.

Tegelt on mul masekas peal, et kütus on nii kalliks läinud. Peab hakkama vist sõitusid vähendama, sest diisel raisk maksab nii palju.

Kaks õhtut olen Oskari kasvuhoones käinud näitamas kui osav kastja ma olen.
Kui ma ikka sama tubli olen, siis ma saan ehk naarica kasuka ka talveks. ( Oskar, see lause on sulle vihjeks;)

Tegelt midagi uudist nagu polegi, kui siis aint see, et lasnaka tibladele ikka nii meeldib meie töö et öösiti nad viivad meie taimed, mulla ja multsi omale koju. Tegelt ongi lasnamäe tõlkes taime-mulla- ja multsivaraste paradiis.
Lisaks sellele meeldib neil pigem põlvini mudas käia ja koerasitas talluda, kui käia 10 meetrit kaugemal kõnniteel.
Vastikud räpased tiblad.

Ah jaa, need sama tiblad sõidavad 30 alas 60-nega endal georgi lindid tuules leffimas. Ma olen kindel, et enamus neist jobudest ei teagi mis ajast see georgi lint olemas on ja mida tähistas.

Njah, väike pildike ka meie töökoha ligidal asuva säästuka seinast.
Tjere tjulemast on sinna kirjutatud.....

Kiunun natuke

Töö tahab mind ära killida ja ma ei saa üldse puhata.

Nüüd ma siis käin jälle nädalavahetusel tööl...
Eile, kui oli töörahva püha, siis meie jaaniga tegime mustakivil tööd.
Täna tegime paepealse lasteaeda.
Homme lähen metsa koristama ja pühapäeval paepealsele.
Ja siis tuleb uus töönädal.

Oi oi oi, mul öösiti käed nii surevad ära ja jalad valutavad.....

Täna muidugi käis Tunne-Nämmu ka meid kontrollimas, et kuda me tööd teeme.
No ei salli ma selliseid mehi. Vas-ti-kud.

Niih, kiun sai otsa nüüd.

Kaks teemat

Täna oli tegelt jummala ilus päev. Päike paistis ja ma olin paljasääri, et päike saaks mu sääri silitada:P

Tegelt ma mõtsin et kirjutan täna kahest asjast:
 
LIIKLUS
Mõni päev on täitsa normaalne sõita ja mõni päev on nagu oleks kõk sõgedad. Ei oskagi seletada miks see nii on, aga mõni päev ma olen õnnelik kui terve autuga koju saan.
Kõige rohkem paneb mind imestama see, et süstitakse ja tõmmeldakse ullupööraselt, aga ega siin Tallinnas ju kuskile nagunii ei jõua, kui siis aint järgmise punase tuleni.
Aga ikka tõmmeldakse ja sellega tegelt aetakse teised juhid ka närvi ja siis asjad juhtuvadki.
Teiseks ajab mind närvi see et aetakse must mööda ja siis keeratakse ette siis kui on must mööda saadud ja 20 meetri pärast keeratakse ära paremale. Mis krdi mõte sellel minust mööda sõitmisel on?
Kas see on mingi isaste kiiks?
Kolmandaks ajab mind täiesti tigedakas see kui ei näidata suunatuld. Kas on tõesti raske sõrmega see väike liigutus teha? Kas raha pole olnud, et suunatulesse pirn osta?
Kas krt mina pean nädal enne unes nägema kes kuhu keerata tahab?
Uskumatu lollus on see. Lollus on see ka et üks kord vilgutatakse ja kohe keeratakse nii et teistel pidurdades ommikune kiluleib esiklaasi lendab.
No ja see parkimine loomulikult.
Vähe sellest et enamus parkijaid on nagu elukutselised rasedad, kes pargivad nii et kaks autot ei saa enam parkida, siis on ka sellised kes pressivad ennast su küljealla ja ei suuda siis inimene enam mudida paika enda autut. Krt lolle on ikka ilmas küll.
Ah jaa, me maja parklas seisab juba detsembrist saati üks volkar. Mingi golfinärakas, keegi teda ei taha, seisab ja mädaneb. Keegi ei taha omale juppideks? ma luban ära viia. Võimalus oleks sellega kuskil romurallil osaleda, saaks sellest mädapaisest lahti siit:P

TISKRE
Täna ma käisin Tiskres. Vat see on uskumatu koht. Üks on teinud omale maja, nagu noor Tartu ülikool, teine jaapaniaia, kus iga aasta vahetatakse taimed välja, kuna need surevad ja siis osad majad on nagu teiste majade puukuurid.
Kunagi me Kadriga mõtlesime et Tiskre on tõlkes paljude lipuvarraste maa.
Kummalisi inimesi elab seal.
Mul on seal kaks toredat klienti, aga klientide naabrid on nats opakad mu arust.
Üks naaber ei taha ise kunagi hekki lõigata oma poolt, ma pean siis paluma luba, et kas ma võin sealt lõigata.
Teine naaber on saanud nimeks lumivalguke, kuna isegi aiatööd tehes on ta riietatud ainult valgesse.
Noh ja siis on veel selliseid naabreid kelle koer haugub päevad läbi, nii et kõrvad jooksevad sitavett.
Selline naaber on ka, kellele homikul tuuakse peaparanduseks õlut ja see pannakse kokkulepitud kohta st. postkasti.

Aga muidu on minuga kõik korras.
Pildi saab hiljem siia, kui ma oma fotoka Jaani käest kätt saan.

Töö ja töö

NOh, nüüd me siis rabame täiega seal Mustakivi teel.
Õnneks on Jaan koguaeg olemas ja kõik on kontrolli all. Kuigi asju seal ikka juhtub.
Madis näiteks on sel aastal nii närvihaige ja kommi ei tooda meile üldse.
Aga Räba poisid on tublid ja aitavad igati.
Hommikul täna oli maru külm, hea et mul oli kuum vesi kaasas et teha kakaod ja teed.
Päevapeale ikka tuli päike meid piiluma ja läks soojaks.
Jõudsime täna palju tehtud ja Jaana ning Kersti on ikka super tydrukud. Ja nagu kopamees Jaanus ütles, et meil on rohkem jõudu ja võhma kui mõnel mehel:P

Täna me siis istutasime puid ja põõsaid ja jõudsime palju tehtud.
Ma sõitsin Jaani bobcatiga ja astusin naela jalga.

Ma olen nagu vigane pruut, sest eile kui me Jumindalt tulime, siis ma kaevasin metsast valgeid sinililli nii et pool küünt tuli ära. Raisk kui valus see on.
Aga mul on nüüd veel valgeid sinililli ja roosasid ka.
Kerstile, Jaanile ja Jaanusele ma andsin ka jupikese.

Laupäeval olime Laitses ja pühapäeval Jumindal.
Jumindal tahetakse, et ma küla keskele miski asja teeks, et oleks ilus. Lubasin siis mai kuu jooksul teha.

Selle prügimajandusega on küll jama värk. Vald paneb nii näkku et ma kohe ei teagi mis saab.
Nüüd kus ma olen ajanud asja, otsinud tuttavaid appi ja ajand asja, nüüd umbes vald teatab et teda nagu eriti ei huvitagi.... Kurvaks teeb mind see asi.

Aga õnneks tuleb kevad mühinal ja päike paistab mu peale ja teeb mu rõõmsaks.

Hobiga tegelemise aeg

Aga ma nüüd kirjutan.

Täna öeldi, et homme on kuu kaksikutes ja Arno arvas, et keegi ei või teada, mis nüüd juhtuma hakkab...
Arvestades seda mismoodi asju mul on juhtunud asju ja milline ma olen, siis ma ei imesta kui te kõik siin hulluks lähete:P:P

Täna ma lõin oma pea nii ära et mul on maailma kõige suurem muhk peas. Jooksin vastu metall-latti täiega, no krt nii valus oli, et silmist lõi tuld. Kusjuures mul alles maal oli nädalavahetusel
kaks lauajupi traumat peapiirkonnas......
Tänane löök oli ikka nii, et ma mõtsin et pole midagi imestada kui ma koju sõitma hakates hoopis narva või kuskile haapsallu sõidan. Täitsa arusaadav, et mu aju sai loksutada ja ei tööta võibolla normaalselt.
Sellest eelmisest lausest võisite välja lugeda, et ma tavaliselt arvan, et olen normaalselt funksima ajuga ja et ma käitun muidu koguaeg normaalselt.

Niih, alates eelmisest nädalast me töötame nüüd Mustakivi teel. Mina oma tydrukutega märgistan puude asukohti ja mehed siis kaevavad. Noh ja muidugi järjekordselt tuleb mul nentida, et projekti on joonistanud selveri vorstiletimüüja.
Mõõtkava pole õige, osad asjad nagu elektri kilbid ja suued kivid on joonistel puudu...
Puud tuleb istutada näiteks bussiootepaviljoni või siis asfaldile...
Kohutav....

No aga ma natuke eelmisest nädalast:
Nädala alguses me lõpetasime ära Lutheri kvartali.  Kõik istutusalad jäid ilusad kui mults sai peale veetud.
Neljapäeval käisin ma Soomes aiandusmessil. Tuletage mulle järgmine kord meelde, et ma enam
ei läheks sinna, se on suht sama mõtetu tegelt kui Tallinna mess. Tegelt ma tõin sealt omale ühe pojengi. Valge, ühekordse õiega.
Messile läksin ma sellepärast et autu oli terve päev remondis.

Autu remondist:

Minu autu oli katki. Kolises midagi ees. Käisin siis remondikojas näitamas oma tupsumobiili. Noh, pakkumine tehti 13 tuhhi peale. Kohutav, seda on nii palju...
Noh, värv jääb samaks ma lootsin.
Neljapäeval helistati, et pidurivoolik oli katki läind, et kas vahetatakse ära, maksab 200 eeku.
No mida värkki, kas nad lõhuvad mu autut selle asemel et remontida?
No loomulikult tuleb see vahetada siis.
Nad tegid mulle veel selgeks, et see oleks võind katki minna kui ma sõidan ja ma oleks võind viga saada..... Nii ilus vabandusjutt, sest tegelt nad lõhkusid selle ise ära. Raisk.
Olgu siis, autut on ju vaja.
Kui sain autu kätte ja sõitsin koju, tuli välja, et pidureid üldse pole.
Helistasin ja poiss tuli vaatama, ning tõdes, et jah, pole jah. No ja käigukasti hoovad mis nad ära vahetasid, käigukang oli ikka nagu tallesaba.
Prsse küll. Ühesõnaga 13 tuhhi eest sa tervet autut ei saa....
Viidi autu ära, toodi tagasi ja vabandati et unustasid mingid puksid panna mulle sinna autule, aga arvele nad küll ei unustanud neid panna.... Huvitav huvitav, kas neeger üldse suvitab....

Aga pidurid ikka pole need mis olid ennem. Ennem oli pidur ikka nii äkiline, et Kadri alati arvas et tema ommikune kiluvõileib on esiklaasis kui ma pidurdan. Nüüd hüppan kahe jalaga pedaalil, et autu seisma saaks. Mis siis saab kui ma koorma autule peale panen... ei tea. Neeger vist ei
suvitagi.

Aga nüüd tuleb rõõmusõnum:

HOMSEST HAKKAVAD HULLUD PÄEVAD STOKIS!

Kadriga leppisime kokku, et hommikul pool 8 oleme kohal, et odavat liha osta.
See on meie hobi, 2 korda aastas käia odavat stoki liha ostmas.
Ja homsest saab seda jälle teha.
Samas kui hästi läheb, me osaleme mõnes lahedas kakluses ja näeme kudas naised ennast lolliks teevad....

Homme on hullult palju hullult odavat liha!

Hoidke pöialt, et me sealt eluga välja tuleks ja tööle ka jõuaks:P
Ja kui ma tahan siis ma lissalt pikutan. Vat pikutan ja keegi ei saa mind sundida puid tooma minna:P:P

Teeme ära 2008

Niih, kuna mul on vaba aega nii et tapab, siis nüüd ma olen meie küla rakukese koristusjuht:P
Õnneks enamus territooriumi on kaardistatud, aint üks mu teadaolev prügikuhi on kaardilt puudu.
Selle kohta saadan valda kirja, sest kui koristame, sis koristame selle ka ära kindlasti.

Nüüd siis värsked uudised ehitustandrilt.
Eile kui sinna läksime, siis olid hanged põlvini ja rohkemgi veel. Aga ega meie külakese teid ju kõiki lahti ei lükata.
Minust tärkas Linda 2 ja ma siis läksin ja lükkasin umbes 75 meetrit teed lahti autolaiuselt et väravani pääseda. Täna öösel mul käed ja õlalihased nii valutasid. Ma arvan et mu musklid kasvasid nüüd nii jõudsalt ja kiiresti ning sellepärast oligi valus.
Aga ära ma lükkasin selle ja autoga saime ilusti väravani.
Tänaseks oli muidugi pool sellest jamast ära sulanud.

Aga majal on nüüd kahes küljes teise korruse vooder pandud. Maja on nii ilus.
Ja mina ise ronisin ka tellingutel. Ma liikusin küll seal nagu kass maadligi, aga ma liikusin seal. Ausõna:P

Kevad tuleb täie pasaga, see väjend sai mu jaoks täna täiesti uue tähenduse.
Sest seda sitta ja soppa on ikka megapalju ja see ongi see pask millega kevad tuleb:P
Ühesõnaga, kes saivad mu mõttekäigust aru, need saivad ja kes ei saand, siis need on järelikult lollid:P:P

Täna se seisuga on minu pundis koristamas: Juulia, Sass ja mina. Selveris treffasin Hellit ja kohe ma kamandasin nad kampa koos selle Märdiga kes Helli kõrval oli. Juhhei, kamp kasvab...

Niih, ma panen pilti ka majast teile.

Lapsed tuppa, tali tuleb;)

No nii nüüd jõudis see ilmataadu oma lumega kohale, krt kus ta ulkus, et jaanuaris ei tulnud. Hanged on põlvini, tuiskab... Üle tee maja ees on üks madal sport-mersu pargitud. Aknad ja katus on veel näha.., varsti võib aint aimata et seal on auto:P

Tööd ma muidugi teha õues ei saa, aga selle eest suudan ma kodus hulgaliselt uusi ideid genereerida:P Mina kui suurepäerane ise- ja ümbermõtleja muudkui mõtlen ja olen rõõmus kui ma mingi asja välja olen mõelnud.

No ma mõtlesin täna et ma peaksin vist eraldi blogi tegema oma aiapidamise kohta. Noh, et siin ma ajan muud juttu ja siin on siuke sasipusa. Aga seal oleks konkreetselt aint aiaasjad ja lillepildid.  Noh ja sinna ma saan siis oma katsetusi kirjutada ja oleks nagu aastaring aias.  Tuleks siuke korralik asi ma arvan nii. Noh ja nagu ma selle välja mõtlesin siis kohe on ju vaja eksole, ei saa minutitki enam oodata....
Aga minu itinaine Lili on msnist kadunud. krt kui mul on nii tähtis prodzekt, siis teda pole. Noh, ma mõtlesin et kuna ma aiafoorumis olen sifkakaupleja
nimega, siis ma teeks ka blogi selle nimega, aint et ma ei tea kas ta laseb mul selle
meiliaadressipeale kaks blogi teha... 
No vat ja Lilit ka pole.....
Nagu ta välja ilmub siis ma püüan ta kinni ja eks näis kas saan selle blogi vai ei.

No vat ja kuna mina elan sellises kohas nagu Tallinna kesklinn, mis on ju täielik slumm talvel. Sest ega meie uulitsast ei aeta ju lund ega midagi. Niisiis juhtus täna meil jällegi selline tore asi, et
üks rekka suutis ennast teeotsa risti keerata ( süüdi on muidugi Tallinna linn, kes ei suuda lund lükata) ja nii siia tekkisiki väike ummik. Kuna auto haage oli otsapidi puus, siis tuli politsei ja saagis puult oksi. Huvitav kas saag, kirves, labidas ja mustad kotid kuuluvad Eesti politsei
standardvarustusse. Kui ja siis mul on see
standardvarustus koguaeg autos olemas....
No mitu aega jampsiti siin ja mida ma näen.... viirastus.... traktor tuleb ja hakkab lund lükkama.
See on 10-ne aasta jooksul esimene kord, kui seda tänavata lükatakse, ma arvan et kui me õhtul terve ühistuga läheks õhupallidega pidusse siis põhjust selleks peoks on küll ja veel...

Ma tegelt ullult tahan et nädalavahel oleks ilm ilus ja lumi sulanud, et ma saaks riisuda selle koha ära kus ma risu põletasin ja et siis saaks sinililled kohe õitsema hakata, kui soojaks päikseliseks läheb:)


Igatahes ma võtsin kavasse ühineda selle teeme ära 2008 projektiga. Juba on meil Laitses ühe teise naiskaga oma rakuke tehtud ja ma väga loodan et saame oma metsaaluse puhtaks:) Laupäeval saan temaga kokku, ja teeme gränd plänni, kuda, kus ja mida on kõige tähtsam, kiirem, rohkem vaja likvideerida.

No ma panengi siia selle rekkajama pildi, et te näeks ka mis äkson meil siin oli...

Minge tehke memme parem, mida krdit te siin arvutis istute ja loete:P

Meie küla ilusaim naiska;)

Niih, munade koksimine on täies hoos. Mitte meil muidugi, sest meie teeme tööd. Arno paigaldas kaks päeva ülemisele korrusele voodrilauda ja mina möllan aias.

Ma korrastasin oma lillepeenraid ja lõikasin võsastunud aroonia maha. Täna ma otsustasin selle suure oksarisuhunniku ära põletada. Kaks tundi jamasin, kastitäie ajalehti põletasin ära, ise sain vingumürgituse, aga risu ei läind põlema. No krt, kuda see mets põlema läheb kui ma isegi
oksarisu ei saa põlema? See, et ma kunagi olin pioneer, ei aidanud ka...

Noh, käisin siis kohalikus poes ära. Ma võin kihla vedada, et ma olin seal kõige ilusam naiska keda nad selle aasta sees üldse näinud on. Mul olid helesinised botikud, nr.41, punased dressidpüksid ja pruun jope, ise ma haisesin  lõkkevingu järgi:P:P

Tulin poest tagasi ja siis ma mõtlesin, et no kas ma olen kange rannanaine või ei. Ma pean selle oksaunniku põlema saama!

Tegin siis kavalust ja voillaa, mai pidand isegi sütti sütti lõket laulma ja ümber hunniku tantsima. Noh, põlema läks:P:P

Noh, siis ma torkisin seda tuld ja kõik risu sai põletatud. Pärast grillisime vorste seal veel:P:P

Minu võit!

Igatahes, kui ma seal järgmine nädal ära riisun, js seal sinililled õitsema hakkavad..... mmm
vat see on ilus.

Homme saab õnneks Jumindale sauna.

Panen siia ühe pildi, kus on minu aia krookused. Kevad tule jubaaaaaaaaaaaaaaaaa

Tumbajumba e. Linda 2 tegutseb jälle;)

Niih, haavad on lakutud, mõned uued pildid tehtud, ja kolm pilti sain Kadrilt tagasi, need ma olin talle kunagi saatnud.

Aga homme ma lähen Lutheri kvartalisse taimi istutama, kasvõi läbi lume, aga ikkagi lähen:P
Eile toodi taimed, aga täna viidi minema aed ja valvuriputka. Nii et mu taimed ( 2 euroalust) vedelevad keset lagedat platsi.

Kaks päeva on olnud Lea laos nagu hullumajapufet. Nii kiire on ja kõik asjad jooksevad kokku ja siis ma arvangi et kergem oleks estakaadilt alla hüpata. Kahe päevaga on minust saanud seemnete pakkija-etiketitaja-riiulisse panija-klienditeenindaja-kompelteerija-arvetegija-trasanaine. Ühesõnaga mu nimi on taas Linda 2.

Kusjuures need kaks päeva on pinged suht viimase piirini viidud. Kohati tundub, et meelega tehakse asju, kiusu pärast. Sest pole ju loogiline, et kaks aastat tööl olnud inimene ei oska printeril tahmakassetti vahetada, kusjuures ta põhiliselt ise seda printerit kasutabki. Noh, aga mina teada-tuntud mehaanik-luksepp pusisin ikka kuidagi viisi... oeh.

Tegelt ma tahan et oleks soe ja ma saaks koguaeg õues olla. Ja et päike võtaks mind eest ja tagant nii et säriseb.

Ma panen siia nüüd ühe selle pildi mis Kadri tagasi saatis ja mis on kaks aastat tagasi minu sünnipäevapäeval tehtud. Pilt on otse loomulikult tehtud Jumindal.

Kuidas ma itti tegin....

Tere lumist pühapäeva!

Ma nüüd räägin teile, millega ma hakkama olen saanud.
Ükspäev ma tegin oma arvutile itti.  Oma arust ma tegin talle õige iti ja õigetpidi ja puha, aga....
Nüüd pole mu arvutis ühtegi pilti:(
Ja tagasi ma neid pilte ei saagi... No vat
Ma olin nii kurb, sest seal oli pilte mida pole kellelgi ja mida pole näinud peale minu mittekeegi. Ka Amsterdami pidid on läinud....

Kuna mu lillepildid läksid ka pikki taevast, pean ma usinasti tegema uusi pilte.
Alustasingi siis eile, kui käisin Laitses.. Õitsesid lumikellused, lumekupud, lumeroos oli suuremaks kasvanud, mõned krookused ja võrkiirisel olid suured õiepungad.
Kevad tuleb täie auruga. Tulpidel ja Nartsissidel on leheotsad väljas, ja mingil laugul ka. Pojengid näitavad elumärke...

Tegelt oli nii et Kurjam oli meil külas nädalavahetusel. Eile me sattusime Eneli sünnipäevele minema Piraati. Ma pole kainespeaga vist nii lahedast üritusest osa võtnudki... Ma tahaksi tervitada neid vaffaid piraadilaeva madruseid, kes eile olid kohal ja laulsid karaoke laule. See oli väga super ja Piraadis oli väga vaffa:) Koju jõudsime alles pool 3 ja magasime täna hommikul kella poole 1-ni.

Mullatöö oli väga äge nädala alguses. Lutheri kvartal on nüüd valmis muruga ja kui ilmad soojemaks ja kuivemaks ehk uuel nädalal lähevad, siis istutame sinna põõsad ka ära:)

Aga ikkagi, kõige hullem asi mis viimasel asi mis mu tuju on rikkunud, on see piltide kaotamine.
Aga sellest tuleb õppida, et pole vaja itti teha.

Minu koht pole itikoht vaid mullahunnikud:P

Olgu siis, panen teile mingi pildi ka, mis eile sai tehtud... Teate nalja, polegi mingit asjalikku pilti panna:( Ükskord ma teen pilte juurde ja siis....

Tsutsufrei tibupojad;)

Tööinimene

No nii, nüüd saab mul see looderdamine siis läbi. Laupäeval käisin ma Jaaniga juba muru tegemas, Lutheri kvartalis. Ilm oli natuke krõbe, aga tehud sai. Tegelt oli päris vaffa üle pika aja värskes õhus tööd teha.

Õhtul läksime Rock Cafeesse Jäääärt kuulama. Jah, rumm maitses hästi, tänan küsimast:P

Ja pühapäeval me läksime Jumindale sünnipäevale. Janekil oli ju 20. fevral ja Mikul 6. Marta sünnipääv.

Mõtlesin, et mis ma nende Koerneeme poikadega teen, aga kuna ma olen nutikas nuudel, sis ma mõtlesin, et paras oleks neile teha ühesugused t-särgid. Nuh ja Helenil ka siis kergem, kui särgile on nimi peale kirjutatud, siis ta ikka näeb, kellega ta räägib......

Kingitus meeldis Janekile väga, ma olen nii häppi häppi:) Poiss muidugist ei osand midagi öölda aga kuna tal oli terve päev hia tuju sis see ongi kõige tähtsam.

Poiss on ikka suur mees juba jah, on aint aja küsimus kui naine majja tuuakse. Tore on see, et ta ei võõrasta ega midagi, täitsa hia meelega tuleb sülle ja teda ajab naerma kui ma luksun.

Ilm oli hea, saun supermõnts nagu alati:)

Homme pool 9 ootab mind jälle mõntsa mullatöö:P

Ei viicigi vist eriti rääkida teile midagi enam, panen siia ühe botaanikaaias tehtud pildi, kus ma veel pikkade juustega olin. No mida kuradit, ei lasegi pilti panna rsk. Nu sain pandud pildi ikka
kudagimoodi tati ja tahtejõuga:P


Olge siis kipad

Punapea Meeri, sinu leegitsev juus...

Täna on kolmapäev, 5. märts ja minust sai täna punapia. Ja seekord ikka nii ilusad punased triibud, täpselt selle pintsli värvi, mis mu juuksuri lauapeal on.
Lisaks sellele väiksele kaunidusele, ma lasin oma juuksed ää lõigata. Nuh, mul on nüüd peaaegu poisipea, nagu Paulal... Homme näete pilti ka...

Väga rõõmus värv on mul, ja kui ma juuksurist tulin, siis päike ka paistis, nii et perfekto-ekto oli päev.

Hommikul käisin Kriibi-kraabis Mustakivi tee tööasju arutamas. 15 mai peab valmis olema, meeletu töö ootab ees: 5959 puud-põõsast istutada ja multsida, õnneks muru teevad Kriibi-kraabi omad ise ( kokku 40 tuhat ruutu).

Igatahes tuleb töine suvi ja Jaan arvas, et enne jaanipäeva ei saa mingit hinge tõmmata. Madis jäll arvas, et enne kui Mustakivi tee ja Viimsis ja mingi Lasnaka objekt valmis pole, ma koju ei saa ja oma armukestele pean ka teatama, et peavad minuta hakkama saama. Kui juba nii, siis on asi ikka väga hull:P

Homme on üks muruüritus botaanika-aias.

Täna käisin Kadri juures, ta tegi mu sääred nüüd siredaks ja ai raisk kui valus oli. Ma polnud kaua käinud ja ausõna minu arust see läheb igakorraga valusamaks aina.
Kohutav ikka mida ilu nimel peab tegema. Aga õnneks peab seda suht harva tegema ja tulemus on ilus.
Ma olen nii rõõmus, et ma ta diivanit täis ei lasnud, no tõesti oli mega valus....

Ma ei viici täna rohkem kirjutada tegelt. Homme ma panen pildi ja tuunin seda juttu

Tutibluti

Noh, pildi panen ma hoopis täna, st. 9. märtsil ja ma natuke tegin kirjavigadeparandust ka

Trip to Holland

Nagu te eelmisest postitusest mitu korda välja lugesite, käisin ma hiljuti Amsterdamis.

Nüüd ma tahangi teile kirjutada, kudamoodu see imelugu minuga juhtus.

Mõni aeg tagasi ma lugesin tripis, et üks seltskond läheb Hollandisse ja neil on bussis vabu kohti.
Mõtlesin umbes 5 mintsa ja siis helistasin Kevinile, et mis ja kuidas. Tuli välja et kohad täitsa vabad ja et nemad sõidavad Hollandisse linna nimega Utrecht mingile träänsi peole....


Hmm, mõtlesin mina, kuda see tripp peaks välja nägema... Aga ma mõtlesin ka aint mingi 5 mintsa, sest mina ei suudagi ju kauem ühtegi asja mõelda. Helistasin mõnele numbrile, et kutsuda omale seltsilist kaasa. Marge oli see kes andis lootust, et ta tuleb.

Ma olen küll kange mutt, aga siiski päris üksi minna.... natsa pelgasin.

Tripp pidi välja nägema nii, et stardime 21. veebruari hommikul Tallinnast kell 6.30 ja esimene öömaja on Poolas.  Sealt edasi siis kimame Hollandisse, Utrechti. Tagasi pidime tulema 25. hilisõhtul.

Niisiis oli meid 6 inimest: Kevin, Marko ( Blond), Pets, Kristi, Marge ja mina. Sõiduvahendiks Renault traficu 9-sa kohaline buss.

Start toimus õigeaegslt, tuju oli hea ja vurasimegi rõõmsalt Haapsalusse Kristile järgi. Kristi nimelt on Hollandis elanud ja töötanud ning läks sinna oma sõpru külastama.

Eelnevalt tegin ma natuke netis eeltööd ja leidsin et toimumas on üks aiandusmess, kuhu ma võiks minna. Et sinna saada pidin rongiga sõitma, mis tuli hästi välja, ei eksinudki teelt.
Iseenesest oli see mess rohkem nagu uute tulbisortide tutvustusnäitus.

Niih, aga nüüd ma siis ikkagi räägin järjekorras:
Sõit sinna läks edukalt, iga vähe aja tagant sai kohvipaus tehtud, Blond jõi õlut.
Poolas Kevin pesi autut, kuna autu oli must nagu öö:P Tegelikult me ei jõudnud päris nii kaugele Poolas kui me plaanisime, kuna see Poola on ikka uskumatu oma teedega...  Leppisime siis kokku, et jääme ööbima ja stardime hommikul kell 5.

Seda me ka tegime, aga kuna Poola on väga suur maa, siis me jõudisme Utrechti suht hilja. Kristi läks sealt rongile ja teda me pidime nägema alles siis kui tagasi sõitma hakkame.
Vahepeal juhtus muidugi selline tore asi, et mitme helistamise tulemusena saime teada, et meie bronnitud hostel meid sinna ei oota enam ja täna Kevini heale orgunnimisvõimele ja Kristi keeleoskusele saime ikkagi ööbimiskoha. See oli nauke eemal Utrechti keskusest ja hommikul selgus, et mingi vana mõisa pargis. Toad oli naridega ja ette nähtud 15 inimest toas... Meie siiski saime olla ilma võõrasteta toas ja hommikul kui ma sööma läksin siis ma olin täiesti vaimustuses sellest pargist. Lisaks neile lugematutele lumiellukestele mis tegid metsaaluse valgeks ja väga vingetele vanadele puudele olid seal veel ka kolm väga edevat oravat;) Tegelt see mets või park meenutas oma hommikuses udus natuke nõiametsa....

Hommikul me külastasime siis seda hostelit, mis meile koha üles ütles, Kevin ja Blond käisid seal vaatamas, ja Blondi kommentaar oli et see on nii jube koht, et prussakad tulevad juba uksel vastu, tõstavad käe ja ütlevad Hei!

Niih, siis me saime teada, et järgmiseks ööks meil pole seal kohta ja otsustasime sõita Amstedami ja sinna ennast paika seada.
Noh ja siis me startisimegi. Parkisime oma autu parklasse ja sõitsime trammiga rongijaama, kuskohast meie Margega läksime messile, poisid aga linnapeale meile öömaja osima. Mingi hetk poisid helistasid ja öömaja oligi meil olemas.

Messist ma juba rääkisin, see väikelinn kus me olime, seal olid superarmsad piparkoogimajad kanalite ääres ja igal majal oli selline pisike, aga hästi hooldatud eesaed. Tõeliselt kaunis. Mitmes kohas õitsesid krookused, nartsissid, kirsipuud. Igale poole oli pargitud jalgrattad, kuna jalgratas on seal kõige tähtsam liiklemisvahend.

Niih, messilt tagasi tulles saime me kokku Dami platsil, kuningalossi ees. See loss polnudki midagi erilist, isegi raudteejaam oli
suursugusem. Kuningapere siiski pidi elama hoopis Haagis ja tundus, et see loss oli lihtsalt tühi.

Amsterdam on selline tore linn, kus kõik tähtsamad asjad on enamvähem ühes kohas. Vahakujude muuseum on kohe Dami platsi ääres jne.

Öömaja oli natuke kesklinnast trammiga sõita. Väike tore hotellike, väga kitsaste treppidega. Ma kukkusin sealt trepist alla, ja ma polnud purjus üldse. Väga valus oli muideks, ma juba arvasin et kui me mitu ööd seal oleme siis ma tulen koju tagasi nagu vigane pruut:P
Õnneks ma vigaseks ennast siiski ei kukkunud.

Niisiis poisid läksid pidusse ja meie linnapeale kolama. Linnas käib metsik melu. Coffeshoppe on igalpool, magusimal lõhn on tänavatel. Kisa ja kära.
Kolades leidime üles ka punaste laternate tänava, seal käis ka metsik sebimine, neiud hõõrutasid ennast akendel ja püüdsid kliente. Kusjuures kenad tüdrukud olid, ja eks neil oli teenistust ka.

Tegime natuke sisseoste ja siis läksime hotelli tudile.
Üldiselt tahan ma hommikul suht vara minna sööma ja sis kohe tuisata linnapeale. Et päev oleks pikk ja jõuaks palju kolada.

Hommik. Söömine. Linnapeale minek. Esimene peatus- lilleturg. Oi jummel, sinna ma võiksingi jääda, kui aint raha oleks, küll ma ostaks. Kahju on see, et kaardiga saab väga vähestes kohtades maksta. Aga natuke ikka ma ostsin sealt;)
Teine tähtis koht kus ma käisin oli pärlipood. Aga seal sai käidud juba eelmine päev. Noh, pood oli super, just selline nagu endal võiks olla, aga hinnad olid röögatud. No päris tühja käega ma sealt muidugi ära ei tulnud.... Orkutist näeb ühte pilti ka kus ma seal poes aega veedan meeldivalt;)
Väiksed suvenirtsikud sai ka ostetud.
Vahakujude muuseum oli vinge, suht tõetruud olid inimesed, samas seal oli Kariibimere piraatide eraldi näitus. See oli küll jube, hea et ma südamerabandust seal ei saanud. Seal oli ikka nii, et vahakujud olid segamini päris inimestega ja nad oskasid ikka ehmatada parajal hetkel....

Väike sekspoe shoping toimus ka;) pikemalt ma ei peatuks sel teemal:P:P

Ma olen tegelt suht rahul selle reisuga. Seltskond oli super ja ilmaga vedas.
Linn oli kena, jalgrattaid oli metsikult.
Ja nii me siis jäimegi sinna veel üheks päevaks. See tähendas siis seda et tagasi jõudsime alles teisipäeva õhtul.
Tagasisõit pidi toimuma otse, ei mingi ööpeatuseta. Noh, ja toimuski. Meeletult väsitav oli ja mul sai telefonil aku tühjaks. Öösel toimus Poolas väike selline põnev häppening. Miilitsaonu suunas liiksluse kuskile
kõrvalteele, st mingisse kohalikku külakesse... Kusjuures see tee ei viinud mitte kuskile, saime seal tiirutada koos rekkadega isegi ühe auringi ümber kohaliku tiigi ja sama teed tagasi minnes saime maanteele tagasi. Miilitsat polnud enam. Nuh, vähemalt saime nalja Poola moodi;)

Arno tuli Pärnusse vastu, sest Kevin ja Blond läksid Kristit Haapsallu viima.
Kevin ja Blond sõitsid terve see aeg vaheldumisi.
Jube tublid, sest sõit oli ikka megaväsitav. Kokku 30 tundi......
Lõpp oli juba nii et viina polnudki vaja, kõik asjad ajasid naerma. Eriti jube oli see, kui Blond avas autos mingi Hollandist ostetud krõpsupaki, no laibalõhn oli ikka räme. Selle paki avamisega sai ikka palju nalja. Hea et kraavi ei sõitnud sest hais oli tappev:P

No vat ja nii need asjad olidki....
Pilt, mille ma siia panen on Marge tehtud Pärnus tagasi tulles. Pildil on terve meie ülejäänud seltskond: Kristi, mina( see kõige lühem), Pets, Kevin ja Blond. Tervitan kõiki neid vaffaid reisiselle:)

Tere kevad!

Täna ma tahan, kallid lugejad, teile rääkida kaks võibolla ka kolm juttu.

Nagu te isegi märkasite, ma sõin oma sõnu, sain kõhu täis ja ma ei kirjutanud siia niipalju et te mind paluma oleks pidand.... Aga no mida te minust ikka tahate, lisaks sellele, et ma olen blond, ma olen ju siuke laiskmadukärbes ka veel:P

Esimene jutt on aiajutt:

Täna käisime maja juures... Kevad on käes ma ütlen teile... Lumikellukesed ja lumekupud õitsevad...Kohe kohe plafatavad lumeroosiõienupud lahti... Suur tulbi-nartissi-krookuse ja muude lillede õiteplafatus järgneb ka siis kohe. Ma ootan seda kannatamatult.  Igatahes me otsustasime kolm õunapuud maha võtta, teised jäävad praegu ja ma vaatam millised ma poogin milliste külge. Samas, mõned vanad puud peavad jääma, sest kuskohta ma oma võrkkiige siis panen? Mul on vaja ju kuskil pikutada kui ma aiatööst ära väsin.
Ma mõtlen, et ma ostan omale laia äärega rooza kübara ja lillelise kleidi ja siis ma pühapäeva pärastlõunal saan heljuda seal võrkkiiges ja lugeda Barbara Cartlandi imalat armasuseromaani (see on ka vaja osta). Ja kui seal on siuke hale koht siis mina lahistan nutta seal täiega. Mul on ka baldahiin olemas sellele kiigele, et kärbsed mind ei segaks, kui ma teen oma lõunauinakut seal.... mmm, kui mõnus.  Igatahes kuna ma olin supertubli siis mul on ka lehed riisutud seal aias ja kevad võib tulla meile kasvõi homme sealt väravast sisse...

Mul on ka kaks uut taime, Amsterdamist tõin. Üks on valgete õitega lumeroos (Hemerocallis nigra), teine on üks teine taim, ma kohe otsin ta nime siia. Praegu nad on mul trepikojas ja õitsevad. Taim on mingine Koerahammas (Erythronium)

Siis veel niipalju et käin Oskari juures kasvuhoones tööl. Päris vaffa on ja nostalgiline seal tööd teha. Ma pole seda teinud üle 10-ne aasta... No ma loodan sealt omale ka mõned ilusad saada.


Teine jutt on hobijutt:

Mul on nüüd olemas kõhutanstuseelik, täissiidist. Selle ma sain ebay oksjonil hullates. Tegelt ma tahtsin fuksiaroozat aga nad saatsid vale mulle. Ses suhtes olen ma natsa õnnetu. Aga olgu siis, ta oli nii odav... Ma võin sellega niisama ka aias patseerida. Häbi peaks neil hindudel seal olema, et müüvad oma käsitöö asju nii odavalt. Kohutav mõelda, et selle natuke üle 100 eeguse seeliku valmimiseks kulus niipalju siidiriiet ja keegi tubli väike hindunaiska selle valmis tegi.

Siis ma tahtsin veel rääkida, et ma ostsin omale pärleid Amsterdamist.  Väga ilusad on ja mul on nüüd ka pärlikeede tegemise alus olemas, mis maksis seal aint 1,5 euri. Aga ära ma selle sealt tõin:P
Üldiselt ma peaksingi ennast kokku võtma ja tegema mõned ilusad asjad omale ja kingiks. Varsti
ju tuleb emadepäev ja värkki....
Kahju on see, et ma ei leidnud Amsterdamis seda suurt nööbipoodi üles, mis seal pidi olema... vat sellest on küll kahju. Aga ei midagi hullu, küll teinekord ma selle sealt üles leian....

Kolmas jutt on tegelt siuke jutt, et 6. märtsil saab aasta kui ma olen olnud tädi. Ja ma arvan, et ma olen olnud täitsa vinge tädi, st minu kui tädi üle võib uhkust tunda.... Poiss on suureks kasvanud, paari aasta pärast toob naise majja:P Ta oskab juba oma nõudmisi esitada, nagu nämm jne. Samas ta teab ka raha väärtust, et 100 on juba suur raha ja selle peale peab plaksutama... St, kui on saade kuum hind, siis poiss pidi plaksutama, kui rahvas karjub seal sada, sada, sada:P  Väga lahe igatahes..

Niih, ja nüüd ma õnnitlen takkajärgi kõiki veebruarikuu sünnipäevalapsi:

Olge tublid, käituge korralikult ja te ei vanane enam nii tormilise kiirusega, õnn tabab teid siis kui te selle oma kätega valmis teete ja päike hakkab ka heledamalt paistma!

S: Teie suur õnnesoovideedastamisekontori töötaja:P

Te tahate nagunii pilti ka jälle jah?
No ma pärast panen teile ühe kadedust tekitava pildi siia:P

Grillihooaeg on alanud

Tahtsin teavitada teid, kallid lugejad, grillihooaeg on avatud!

Majajuures sai grillitud kaks päeva ja väga mõnts oli. Lisaks grillimisele, ma suutsin riisuda ära pea kõik lehed mis sügisest jäid ja Arno saagis lage juppideks:P  Kaks päeva sai seal hullult rügatud, mul on küljelihased ikkagi olemas, tuleb välja nii, sest nad on valusad:P
Oi ja lumeroos hakkab õitsema. Türi lillelaadalt ma mingi tädi käest selle ostsin ja nüüd on tal nii ilusad tumeroozad õienupud peal. Ma loodan et külm talle liiga ei tee.

Ma mõtlesin, et kirjutan siia nüüd nii tihti, et te krdid ei jõua lugeda nii kiiresti ja palute et ma teeksin pausi:P
Aga mai tee, ma jonni pärast ei tee, lugege nüüd raipped ja et ma ei kuuleks enam vingumist et ma olen laisaks läind või miskit sellist:P Ma võin siia kirjutada kas midagi mis on juhtunud ja mida ma mõtlen, või ma võin siia kirjutada ka täiesti mõttetut pläma. Seda viimast oskan ma ka jubehästi:P

Tegelt on mul natsa probleem ka, siin mu tekst ei taha ära mahtuda kuidagi ja ma ei oska seda laiemaks ka muuta seda kirjutamise ala. Raisk küll, ma pusisin selle kallal terve üks õhtu. Ja ei muffigi, minust ikka ei saa häkkerit mulle hakkab nii tunduma..... Kahju muidugi, mul olid suured lootused kunagi hunnik pappi häkkimisega teenida.

Nööp on in.... see on järgmise lõigu teema....

Ma mäletan, Jumindal, vanama juures, köögikapis oli vanasti üks must plekk-karp, kus sees olid nööbid. Seal oli igasugu vaffaid nööpe millega sai mängida ja mida sai
ritta laduda ja värvi ning fassongijärgi sorteerida.
Ja ükspäev tegi Kadri omale ülishefi nööbituuningu käekotile. No mul
oleks ka ju vaja, kohe ma mõtsin kuda ma võtaks sealt vanama nööbikarbist ja aga ma hullaks siis nendega.... Aga mul pole vanama nööbikarpi.. mul polnud kui ainult väike peotäis nööpe.
Aga kuna ma olen nutikas nuudel, siis ma läksin vanakraamipoodi ja ostsin sealt omale nööpe ja nüüd on mul oma nööbikarp. Ja seal pole mitte ainult 1 nööp. Igatahed ma tuunisin ka omale nööpide ja vildimummudega koti. Väga sheff sai ja ma olen nii rõõmus. Ma võin sellega nüüd linnapeale kekutama minna.

Hommikul ma lähen naba keerutama jälle.... Mulle ikka väga meeldib seal.

Ja täna ma sain oma raamatupidamise asjad lõpule. AI ÄM THE WiNNER!
Ullumaja kui palju paberit ikka kulub, et terve aasta välja printida....

No vat ja nüüd saigi nimodi äketse mul see tuhin otsa. Jutt sai otsa ja nüüd ma panen teile siia imetlemiseks oma nööpidega ja mummudega tuunitud koti pildi.

Ihhihhii

Nägite, kuda ma olen teile pildi pannud ja juba on järgmine päev saabunud, kus ma jätkan järjejuttu:P:P

Igatahes ma olen siiani väga rõõmus, et see reis sai tehtud. Ja see, et kõik läks nii hästi ja rõõmsalt, selle üle on mul eriti hea meel. Käisime ka Heleni ja Mareki pilte vaatamas ja videot....

Tegelikult on nii, et siin mis ma kirjutan ei anna täis pilti teile meie tegemistest, sest seda peab kõike ise läbi elama.

No ma siis kirjutan natsa asjadest veel:


Igalpool olid mingid neegrid kes tahtsid igahinna eest ja mitu korda lühikese aja jooksul käekellasid müüa. Mingeid bling-bling kette ja feikprille nad müüsid ka. Ja siis need krdi hiinlased, kes müüsid mingeid vilkuvaid prille ja piiksuvaid kalasid. 
Hiinlastel oli siuke vastik komme, et ta hiilis su seljataha ja sis piiksutas seda kala:P:P

No ja siis üksõhtu meie lemmik restoranis soome paarike: Jukka ja Inga.
Noh nad olid ennast seal ääreni täis joonud ja keeldusid maksmast. Muti muudkui flirtis kelneritega, aga maksta ei kavatsend. No ja muidugi tellis asju juurde.

Lõpuks restorani peremees käskis kelneritel nad minema toimetada sealt. Aga oh seda imet Jukka oli hoopis armukade ja ei luband kelneritel talutada oma kaunist Ingat kes oli purupurjus. Niis paluti, et kas me ei aitaks oma põhjanaabreid hotelli. No me olime nõus, mis oli ilmselge viga, sest mutt oli ikka nii ääreni et ajas jalad harki keset teed ja ütles et temal tuleb kohe pissa housuun ja et tema ei saa liikuda:P:P
No kudagiviisi me saime ta liikuma, kusjuures ta kukkus kaks korda. Lõpuks viskas meil niukse kopa ette, et panime nad taksopeale. Taksojuht andis Ingale oksekoti sülle, aga ilmselt Inga lissalt lasi selle istme täis seal.... Oh jummel....
Need põdrad suudavad nagu igalpool ennast ääreni tõmmata ja siis ennast lolliks teha

Väga huvitav oli seal bussiga sõita, st. bussipeale saada, sest mingis saksa penskarid kes tulid peale sind bussi ootsma lükkasid su lissalt eemale, et ise kindlalt bussipeale saada. No on tropid ikka. Bussid jäid seal täiega hiljaks... Nu mingi pool tundi oli normaalne.P:P

No vat sellised asjad siis juhtusid meil seal.

Nüüd ma nats kirjutan oma elukesest ka:

Tööl pole ma käinud, ma puhkan:P
Tegelt ma lähen see kuu 10-neks päevaks tööle küll. Jama lugu, sest kella 9-ksaks jõuda on suhteliselt keeruline:P:P
No pole hullu, küll ma hakkama saan.

Teisipäeviti käime Leaga kõhutantsu trennis, sest meil juba on mida võdistada:P Tegelikult mulle väga meeldib, see on ikka nats teistsugune asi kui lissalt muusika taustal vehelda ja karelda.
Neljapäeviti üritan käia ujumas. Ma olen ikka nii tubli:P Helks käib ka koos minuga.

Ma olen saanud oma paberimajanduse korda, ma isegi igatsen natuke seda segadust ja pahnahunnikut, mis mul siin aknalaual pidevalt on olnud:P:P

Mul on autus kaks väga ilusat tooli, mis ma sain vanakraamipoest. Ma kavatsen need korda teha ja nendele mingi aeg sõbrad ka osta:) Ma tahan et mul on ilusad toolid:)

Mis ma siis veel oskan kirjutada siia, ehk seda et naistepäeva aega võiks minna sanatooriumisse,  Liivika igatahes oli nõus, et me vajame  puhkust ja veeprotseduure ning siis naistepäeva aegu ongi see plaani meil võetud. Krt no on luurekas, ma pole piltigi siia saand panna kui juba 
Marge teatab et lahe, et plaan on minna:P:P 
Krt midagi ei jää siin ka saladusse:P

Nu muidu on iga päev nagu ikka, vahel on väike pärliõnnetus ka, nii et kõik kohad on pärleid täis, aga enamjaolt on tavalised päevad ikka. Nu ja igasuguseid vaffaid inimesi näeb aegajalt:) Näiteks esmaspäeval 4. kuupäeval nägin


okiboks, ma nüüd otsin siia ühe pildi, et te kõik kadedad oleks ja minestaksite ära:P:P

Vat meie reisuseltskond on pildil ja meie lemmik kelner Khaled

Tere tere tere;)

No nii, üle pika aja jälle suutsin ennast kokku võtta ja siia sisse logida. Ja kui ma juba logisin, siis võtan ennast niipalju kokku, et naba käib vasta selgroogu ja kirjutan siia vahepealsetest sündmustest...

9-16 jaanuarini käisime Tenerifel pekki praadimas st. mina praadisin ükspäev, Arno istus varjuall, kuna tema õrn nahk ei ole mõeldud päikesele lörtsimiseks:P
Aga reis oli maruvaffa ning tundus, et Helenile ja Marekile ka väga meeldis.
Alustame siis sellest, et Marek oli alguse väga vasta kogu sellele ettevõtmisele, aga nagu me esimene õhtu seal rõdul treffasime siis teatas, et tema enam tagasi ei tule.... ja siis räägitakse, et naiste meel on heitlik....

Kuna lennureis oli pikk, kuus tundi, siis et see kiiremini läheks, otsustasime shampust juua, mis meil ka vägagi õnnestus, isegi kõrvalistme noored ei pidand pingele vasta ja tellisid ka lõpuks shampust. Ausalt ööldes, ma maksan pigem see 4 euri shampuse eest, kui mingite näruste kõrvaklappide laenutuse eest...

Kohale jõudsime,oli superilus, pime suveöö.... mmmm, ja bussiga hotelli oli vaid mingi 20 mintsa. seal panime oma stafi maha ja läksime kohe ookeani tervitama. Hotell asus 10-15 mintsi jalutusretke kaugusel...

Igatahes olid meil plaanid kindlad, et võimalikult palju on vaja avastada seda saart, mis meil ka väga edukalt õnnestus. Esimene päev sõitsime bussiga kohe pealinna, kus me natuke shoppasime omale toiduasju, siis järgmine päev olime õhtuni ekskursioonil. Ekskursioon hõlmas kõiki tähtsaid asju, Teidet, draakonipuud, vana pealinna jne. jne.
Niih, pühapäeval me igatahes käisime katamaraaniga merepeal, superilus ilm oli. Ja see et seal näeb delfiine ja vaalu, pole lihtsalt reklaamitrikk..... Super oli, pärast sai otse katamaraanilt vette hüpata. Ookeanivesi on marusoolane.... Igatahes kel on väikenegi päästerõngas omal küljes, siis uppumisohtu, või põhjaminemise ohtu seal kindlasti pole... nii soolane on vesi.
Esmaspäeval me praadisime pekki, meie lamasime rannas ja täitsa tunda oli kuda säriseb... mehed istusid muidugi varjude alla ja jõid õlut.
Teisipäeval käisime omapäi Loro pargis. Väga superkoht ja oma 30 eurist piletit igati väärt. Juba ned shõud on ägedad. Pilte on palju, ja Helen-marek tegid video ka.
Kolmapäeva hommikul 4.14 me pidime hotellist juba lahkuma, jube lugu, aga me polnud sugugi kained, mina arvasin et meid äkki ei lastagi lennukisse. Aga ega kui kell 2 lõpetada õhturestoranis, on ju suht loogiline, et kell 4.14 on inimene veel purjus.

Vat sellest restoranist ma tahan kohe eraldi rääkida. See asus ookeani kaldal ja nimeks oli Vilaflor, esimesel õhtul kui meid sinna kutsuti, siis me jäimegi sinna käima igaõhtu. Teenindus oli super, kokteilid olid nii ilusad. Ja see et pärast ulatati arvega koos kaks roosi, for beautiful ladys.... oh jummel. Ime siis et iga õhtu me peaaegu seal ei istunud...
Samas oli väga vaffa jälgida seda klientide sissemeelitamist, juba teisel õhtul oli näha, kuda inimesed kordusid, kõik kes korra olid käinud, need tulid tagasi ka. Khaled, see oli see sissekutsuja, tervitas kõiki ja jättis ka hüvasti kättpidi, väga sümpatne. Tema pärast suuresti me seal istusimegi. Ja otsustasime ka viimasel õhtul seal süüa ja veidi veini juua, mis muidugi oli vägasuper.... Muideks jäätised on seal ka nii ilusad, et minesta või ära.... mmmmmm... maasikatega...

Tegelikult on palju rääkida, kõike ei jõuagi siia ühte postitusse kirjata, teengi siis sellest järjejutu:P:P

Esimese osa lõppu panen siis paar parimat nalja:

Marek: Kas teie olete juba hommikust joonud?
Inga: Pissa tulee housuun:P

Tegelt ma avastasin, et pinacolada on tavaline alkohol, mitte köharohi. ka ära joodud kogus ei muuda midagi:P:P

Okiboks, ma õhtul panen  pildi ka, ärge olge nii kannatamatud:P:P