Iiri nädal

Täna ma teen teile, kallid lugejad, väikse sisukokkuvõtte möödunud nädalast. Kiirülevaade peaks teid panema kadestama mind ja samas olema rõõmsad,et ma olen käinud jälle maadeavastusretkel:P
Niisiis, iga-aastane jaanipäeva kodust äraolemise reis viis meid seekord Iirimaale. Iirimaale just sellepärast et Foodie (hea sõber jutukast) läks sinna tööle järjekordselt kuni sügiseni. Kui tuli jutuks, et me ikka jaanipäeva aegu hulgume ringi, siis ta kutsuski meid sinna aega veetma. Noh muidugi me läksime.
Kõigepealt ma avastasin et eesti õhk pakub röögatut piletihinda ja hakkasin alternatiive otsima. Ryanair pakkus head hinda, aga ei lasnud kudagi netis bonnida piletit. Lõpuks ma siis sain airbalticule piletid. Edasi-tagasi kaks inimest  umbes 5 kilo raha. Ple paha....

Noh, reis pidi siis alguse saama 18. juunil, kohe järgmisel päeval, kui minust oli saanud männiku buss ( st. aastake tuli juurde).
Noh, startisimegi siis Riia poole kell 3 öösel, lennukasse jõudsime õigel ajal. Autu jätsime lennujaama parklasse. Suhteliselt väike oli see Boeing, millega me sõitma pidima, ja lennuk oli ääreni täis ka. Väljusime Riiast muidugi tund hiljem, kui pidime ja meie istekohad olid kahekordselt välja müüdud. Pandi meid viimasesse ritta istuma, vastik oli seal.
Kohale me jõudsime ja meid tervitas kevadiselt vihmane Dublin.
Foodie ja Sirje, kes meil vastas olid, tegid ka muidugi nalja, olid suure lina kaasa võtnud, kus olid meile tervitussõnad. Uskumatult tore oli see.
Niisiis, siirdusime sealt kohe meie nädalaks ette nähtud kodusse DCU-sse (Dublin City University).
Seal saime omaette kahe toa ja köögiga apartemendi. Tudengid elavad seal küll väga heades tingimustes.
Foodie tegi meile tuuri ja tutvustas seda kompleksi. maru suur oli see. Väga ilus oli seal ümber-ringi, kõik haljastatud ja murud niidetud, võrratu.
Õhtul istusime Foodie toas ja lobisesime niisama.
Tegelikult ma tahakski öelda suured tänud Foodiele kes meid kutsus, Susale, kes meile lubas meie toa ja teistele vahvatele ja vapratele kes DCU-s töötavad. Eestlasi peaks seal olema 30-tuuris vist.
Eriti tervitan Simsalabimi, Prints Harryt ( kui sa hea poiss oled, siis vanaema võtab su tagasi Inglismaale), Maarikat, Heikit ja teisi, kelle nimi ei tule meelde:P:P
Niisiis oli meil plaan tutvuda linnaga ja selle ümbrusega, kaugemale me ei jõua selle nädalaga.
 Hommikul me kimasime kohe linnapeale Foodie ja prints Harryga. Väik kohvikuring ja siis me kuulasime Foodie õpetussõnu kuda linnas hakkama saada.
Mingi hetk me jäime Arnoga kahekesi ja siis me läksime Guinessi õlletehasesse ekskurssijale.
Väga äge oli. Juba kaugelt oli lõhnast tunda, kus tehakse õlut.  Magus leivalõhn.
Eks me nats shoppasime ka seal, ning nüüd on meil Plisner Urquelli särkide kõrvale panna ka Guinessi omad.
Tähtsamatest kohtadest käisime ära Malahide lossi vaatamas ja Howthi rannas.
Noh ja nalja muidugi sai, kui Foodie saatis meid Powerscourti. See oli võrratu aiaga loss. Meie parkide hooldajad tuleks sunniviisiliselt saata sinna õppima.
Enne seda me pidime muidugi minema ühe juga vaatama, kuhu Foodie käskis meil kindlasti minna. Foodie jutu järgi on sinna jalutada imekena, 6 km. Tegelikult tuli hiljem välja, et ta ise pole seal kunagi käinud ning ilmselt oleme me teised eestlased kes selle tee üldse jala maha käisid. Oi kurja, ja see polnud mitte 6 kilti vaid 7 ja kokku edasi-tagasi oli 14:P:P Krt, ei tea seda Foodiet enam uskuda midagi:P Juga oli muidugi seda vaatamist väärt.
No nii, linnas sai siis ka kolatud ja shopatud, õhtuti kaarte taotud.
Botaanika aias sai käidud... sealt on mul pätsatud mitme lumeroositaime seemned....

Jaanipäeva pidu oli meil sisetingimustes. Foodie, kui superkokk tegi lihad, salatit aitasin tal natuke hakkida. Aga üldiselt oli väga tore. Rahvast oli palju ja sai ka mõned mängud mängitud.

Noh ja eile me siis tulime koju ära. Krdi kiluvargad raisk, lennuk hilines jälle tund aega st. me ei jõudund Riiga mitte 22.30 vaid 23. 30 ja koju jõudsime umbes kell 4. Arno läks ommikul tööle, mina võitlen eile saadud nohuga.

Rabarock

Uimane ja väsinud ma tänagi näin. Jah, ei ole ma täna kõige värvilisem pliiats karbis....
Reedest siis veetsin ma oma aja Järvakandis.
Väga vahva oli, seltskond oli vinge ja isegi vihm ei suutnu inimesi kohe murda.

Esinejad olid head, päris kõiki ma ei näinud aga Helloween oma tuttavas headuses, tegi ikka head küll, mu vanadele kõvadele....
Vanurid on nad ju tegelt, aga tegid ikka silmad ette nii mõnelegi noorele..

Nuriseda saab ainult pakimise üle, minu autu oli nii kaugel ja ma siis kolisin Oskari autusse. Oskar magas majakeses, mina magasin autus. Mul oli seal lai voodi ja oma isiklik speiss, aga rsk külm oli varvastel.
Kõrval majakestes olid ka toredad inimesed. Tervitan Marti tütrega, Kaidot ja Tanelit! Olge vaffad edasi, kasvõi Belka ja Strelkaga kosmosejaamas kohtudes... Või siis taigas shamaanina vihmatantsu tehes:P Aga ennekõike tsikiliga ringi vurades:)
Ah ja mu sünnipäevapidu vol. 1 sai ka nendega koos juba ära peetud, kes kohal polnud, siis shitta juhtub ikka eksju:P

Igatahes oli väga vaffa üritus ja tahaks järgmisel aastal ka ikka minna vist. Siis tuleb ise majake rentida ja mitte telgis olla.
Villased sokid ja kummikud tuleb kaasa võtta kindlasti ja rohkem kampsuneid!

Homme ma tööle ei lähe, lihtsalt ei taha veel minna. Teen kodus oma raamatupidamise korda ja tahaks selle enne sõitu ära viia.

Õnneks on mu nõgestõbi hakkand taanudma, õrnalt on kätel veel näha ja seljal, aga muidu olen juba enamvähem kombes:)

Kolmapäeval lendame juba minema:)

Kass on maalkäigust megaväsinud:P

Depressioon on mu teine nimi

Noh jah, pole ma siia viicind kirjutada kaua kaua. Täna ma siis võtan ennast kokku. Tööle ma ei lähe kuna mul on deprekas.
Deprekas on selepärast et tundub et ma olen kuskil mõõnaperioodis.
Tööd ma ka teha ei oska,
nagu eile selgus. Klient lissalt arvab et ma ei oska oma tööd, mis sest et olen seda teinud 7 aastat
ja eelmine aasta minu üks aedadest võitis kauni kodu konkursil. Prsse küll, see aia värk on kogu mu elu ja nüüd tuleb välja et ma võin vabalt oma 7 aastase kogemusega minna selverisse vorsti kaaluma.

Eelmisest nädalast on mul nõgestõbi kallal. Kui on vaja lapsi hirmutama tulla, võtke minuga ühendust.

Natuke kirjutan tagantjärgi sündmusi ka:
Nädalavahedel oleme käinud Laitses, kass ka. Kass pole kaks nädalat julgend eriti seal õue minna, aga viimane nädalavahetus oli nii härga täis et kakles teise kassiga.
Öösel nõuab õue ja laamendab ukse taga.

Laitses on olukord selline, et kolisime teisele korrusele oma voodi ja asjad. Kuna suur kogus motshnõje kamari on seal lendamas, siis meil on voodi kohal baldahiin. Väga udupeen.
Üks nädalavahe olid Helen ja Marek ka oma vahmiiliga seal ja siuke tore eelmise aasta nädalavahetuse tunne oli. Sai lõket tehtud ja muidu nalja.

Andres ja Ilme käisid külas, Andres rääkis oma Soomes bussijuhi juhtumisi. noh, vanduma ja ropendama on ta 5+ peale õppinud.

Laitses on suur välidushi prodzekt ka praegu. Sest pesta on vaja ju ennast. Ja kui vahendid on olemas, siis tuleb see ära teha sinna.

Prügijuttu ka natuke:
Noh, ma sealt metsa alt olen ikka kokku korjand nüüd ja mõtsin et viin ühistu prügisse. No ja kastid täis ajalehti ja oksi. Prsse küll, kas tõesti ei saa siis neid ära põletada? Ja tegelt ei  või neid asju sinna panna, varsti me saame traffi. Igatahes Juuliaga leppisime kokku, et juuli alguses teeme koosoleku, et saaks inimestele selgeks mida võib ja mida mitte. Õnneks sinna metsa pole rohkem juurde viidud sodi.

Ma ei mäleta kas ma juba kirjutasin seda et me viisime Viljari abiga ära metalli ja tegime siukse ööklubis käigu selle raha eest.

Reede-laupäev-pühapäev ma olen Järvakandis Rabarockil. Ja juba 18. sõidame Iirimaale. Kui ma tagasi olen, siis 28. ma pean oma juubelit ning te võite kõik sinna tulla sööma-jooma-trallima-telkima.

Pilt on tehtud, kui me veel all tudusime, tähelepanelik vaataja näeb seal ka magajat;)