Tere, mäletate mind veel?
No vat ja nii see aeg on läinud mängides ja joostes. Alles jäi vaid unenägu.
Tegelikult juhtus see asi sellepärast, et aega pole. Praegu talvel ma ju tööl ei käi, aga aega ikka pole, mis siis veel saaks kui ma tööl käiks? Ullumaja.
Teen siis eelmisest suvest väikse kokkuvõtte:
Kuni jaanipäevani ma olin Võsul objektil. Elasime seal aidas 5 nädalat. Tööd oli palju ja huumorit ikka sai.
Kopamees Sanja kutsus mind Annaks, sest minu nime on ju maruraske hääldada. äevad olid pikad ja kokk Anna tegi kolm korda päevas sooja toitu kah. Köögikata:P
Nu ja siis olid meil seal mingid djuudid kes ladusid puuriita. Kaks nädalat ladusid ühte riita:P vahepeal ladusin mina selle riida juba püsti ja kui neil oli vaja aega võita siis nad lükkasid riida pikali tagasi ja ladusid uuesti. Mõistus ei võta et miks see nii oli, aga ju ma ei ladunud õigetpidi, kuigi minu riit oli sirgem kui neil:P Aga ma pole ka mingi puuriidaspetsialist. Peale jaanipäeva oli pisike puhkus ja siis sai laitses natuke ehitatud, aiakõrvalt selle sodihunniku sai ka prügimäele viidud. ma olen väga rahul.
Laitses on nüüd teine korrus nii et me kolisime elamise sinna, Enam ei pea redelist käima, vaid sinna viib trepp. Magamistuba on valmis. WC ka, aga sisusutus puudub.
Augustis tegime Stromkal kahele kortermajale haljastuse. Päris vahva oli. Pepe ja Aulis tegid meil terrasse ja nalja sai jällegi palju. Üks nali sai alguse sellest et käisin üksõhtu poes. Järve selveris. Kell oli mingi 9-10 vahel ja poes polnud eriti rafast.
Puuvilja letis oli üks kähmakas vanamees kes rääkis telefonis tõenäoliselt oma naisega. Jäin seda kuulama. Tekst oli selline: Tee piimasuppi! Ei kuule või, piimasuppi tee. Aru ei saa või! Niimoodi röökis oma naise peale. Kui nägi et ma kuulan pani käe suu ette ja kähises torusse: piimasuppi tee, said aru või! Jessas ma ei kujuta ette, kas see naine saab siis lõuksi kui see kähmakas seapraadi peaks tahtma?
Igatahes järgmine hommik ma rääkin tööl seda ja saime kõvast naerda. Ja kuni objekti lõpuni käis seal karjumine: Ja lõunaks teed piimasuppi, said aru või, ja piimanaha koorid ka maha, selge on või:P
Ehitusmehed vist arvasid et meil on mingi draama:P
Nu ja Lili sai ka seal omal käe valgeks a Tanel sai sellest täieliku trauma. Käis meilt küsime, et kuskohast me selle juuniorfüüreri leidsimeP Siis käis Lili küsimas, et kuskohast me sel Taneli leidsime. Kuradi koomikud:P
Igatahes objekt sai valmis ja kõik olime rõõmsad.
Nu ja siis hakkas sügis.
Sügisel tööd polnud, aga aega ikka polnud.
Kadriga läksime nikedajatesse ja õpime nüüd vana mööbit restaureerimist. päris huvitav on ja mul on valmis juba 1 riidekirst ja 2 tooli. Teha on veel 2 viiitooli ja söögilaud. Nu ja Tiiduga peame Lasnamäel nüüd märtsist lillepoodi.
Naine nagu orkester.
pildi panen siia selles Võsu aiast. Maja juurest tee parklasse, mis on tehtud 6 cm paksustest lehise prussidest:)
