Tere tere tere;)

No nii, üle pika aja jälle suutsin ennast kokku võtta ja siia sisse logida. Ja kui ma juba logisin, siis võtan ennast niipalju kokku, et naba käib vasta selgroogu ja kirjutan siia vahepealsetest sündmustest...

9-16 jaanuarini käisime Tenerifel pekki praadimas st. mina praadisin ükspäev, Arno istus varjuall, kuna tema õrn nahk ei ole mõeldud päikesele lörtsimiseks:P
Aga reis oli maruvaffa ning tundus, et Helenile ja Marekile ka väga meeldis.
Alustame siis sellest, et Marek oli alguse väga vasta kogu sellele ettevõtmisele, aga nagu me esimene õhtu seal rõdul treffasime siis teatas, et tema enam tagasi ei tule.... ja siis räägitakse, et naiste meel on heitlik....

Kuna lennureis oli pikk, kuus tundi, siis et see kiiremini läheks, otsustasime shampust juua, mis meil ka vägagi õnnestus, isegi kõrvalistme noored ei pidand pingele vasta ja tellisid ka lõpuks shampust. Ausalt ööldes, ma maksan pigem see 4 euri shampuse eest, kui mingite näruste kõrvaklappide laenutuse eest...

Kohale jõudsime,oli superilus, pime suveöö.... mmmm, ja bussiga hotelli oli vaid mingi 20 mintsa. seal panime oma stafi maha ja läksime kohe ookeani tervitama. Hotell asus 10-15 mintsi jalutusretke kaugusel...

Igatahes olid meil plaanid kindlad, et võimalikult palju on vaja avastada seda saart, mis meil ka väga edukalt õnnestus. Esimene päev sõitsime bussiga kohe pealinna, kus me natuke shoppasime omale toiduasju, siis järgmine päev olime õhtuni ekskursioonil. Ekskursioon hõlmas kõiki tähtsaid asju, Teidet, draakonipuud, vana pealinna jne. jne.
Niih, pühapäeval me igatahes käisime katamaraaniga merepeal, superilus ilm oli. Ja see et seal näeb delfiine ja vaalu, pole lihtsalt reklaamitrikk..... Super oli, pärast sai otse katamaraanilt vette hüpata. Ookeanivesi on marusoolane.... Igatahes kel on väikenegi päästerõngas omal küljes, siis uppumisohtu, või põhjaminemise ohtu seal kindlasti pole... nii soolane on vesi.
Esmaspäeval me praadisime pekki, meie lamasime rannas ja täitsa tunda oli kuda säriseb... mehed istusid muidugi varjude alla ja jõid õlut.
Teisipäeval käisime omapäi Loro pargis. Väga superkoht ja oma 30 eurist piletit igati väärt. Juba ned shõud on ägedad. Pilte on palju, ja Helen-marek tegid video ka.
Kolmapäeva hommikul 4.14 me pidime hotellist juba lahkuma, jube lugu, aga me polnud sugugi kained, mina arvasin et meid äkki ei lastagi lennukisse. Aga ega kui kell 2 lõpetada õhturestoranis, on ju suht loogiline, et kell 4.14 on inimene veel purjus.

Vat sellest restoranist ma tahan kohe eraldi rääkida. See asus ookeani kaldal ja nimeks oli Vilaflor, esimesel õhtul kui meid sinna kutsuti, siis me jäimegi sinna käima igaõhtu. Teenindus oli super, kokteilid olid nii ilusad. Ja see et pärast ulatati arvega koos kaks roosi, for beautiful ladys.... oh jummel. Ime siis et iga õhtu me peaaegu seal ei istunud...
Samas oli väga vaffa jälgida seda klientide sissemeelitamist, juba teisel õhtul oli näha, kuda inimesed kordusid, kõik kes korra olid käinud, need tulid tagasi ka. Khaled, see oli see sissekutsuja, tervitas kõiki ja jättis ka hüvasti kättpidi, väga sümpatne. Tema pärast suuresti me seal istusimegi. Ja otsustasime ka viimasel õhtul seal süüa ja veidi veini juua, mis muidugi oli vägasuper.... Muideks jäätised on seal ka nii ilusad, et minesta või ära.... mmmmmm... maasikatega...

Tegelikult on palju rääkida, kõike ei jõuagi siia ühte postitusse kirjata, teengi siis sellest järjejutu:P:P

Esimese osa lõppu panen siis paar parimat nalja:

Marek: Kas teie olete juba hommikust joonud?
Inga: Pissa tulee housuun:P

Tegelt ma avastasin, et pinacolada on tavaline alkohol, mitte köharohi. ka ära joodud kogus ei muuda midagi:P:P

Okiboks, ma õhtul panen  pildi ka, ärge olge nii kannatamatud:P:P