Trip to Holland

Nagu te eelmisest postitusest mitu korda välja lugesite, käisin ma hiljuti Amsterdamis.

Nüüd ma tahangi teile kirjutada, kudamoodu see imelugu minuga juhtus.

Mõni aeg tagasi ma lugesin tripis, et üks seltskond läheb Hollandisse ja neil on bussis vabu kohti.
Mõtlesin umbes 5 mintsa ja siis helistasin Kevinile, et mis ja kuidas. Tuli välja et kohad täitsa vabad ja et nemad sõidavad Hollandisse linna nimega Utrecht mingile träänsi peole....


Hmm, mõtlesin mina, kuda see tripp peaks välja nägema... Aga ma mõtlesin ka aint mingi 5 mintsa, sest mina ei suudagi ju kauem ühtegi asja mõelda. Helistasin mõnele numbrile, et kutsuda omale seltsilist kaasa. Marge oli see kes andis lootust, et ta tuleb.

Ma olen küll kange mutt, aga siiski päris üksi minna.... natsa pelgasin.

Tripp pidi välja nägema nii, et stardime 21. veebruari hommikul Tallinnast kell 6.30 ja esimene öömaja on Poolas.  Sealt edasi siis kimame Hollandisse, Utrechti. Tagasi pidime tulema 25. hilisõhtul.

Niisiis oli meid 6 inimest: Kevin, Marko ( Blond), Pets, Kristi, Marge ja mina. Sõiduvahendiks Renault traficu 9-sa kohaline buss.

Start toimus õigeaegslt, tuju oli hea ja vurasimegi rõõmsalt Haapsalusse Kristile järgi. Kristi nimelt on Hollandis elanud ja töötanud ning läks sinna oma sõpru külastama.

Eelnevalt tegin ma natuke netis eeltööd ja leidsin et toimumas on üks aiandusmess, kuhu ma võiks minna. Et sinna saada pidin rongiga sõitma, mis tuli hästi välja, ei eksinudki teelt.
Iseenesest oli see mess rohkem nagu uute tulbisortide tutvustusnäitus.

Niih, aga nüüd ma siis ikkagi räägin järjekorras:
Sõit sinna läks edukalt, iga vähe aja tagant sai kohvipaus tehtud, Blond jõi õlut.
Poolas Kevin pesi autut, kuna autu oli must nagu öö:P Tegelikult me ei jõudnud päris nii kaugele Poolas kui me plaanisime, kuna see Poola on ikka uskumatu oma teedega...  Leppisime siis kokku, et jääme ööbima ja stardime hommikul kell 5.

Seda me ka tegime, aga kuna Poola on väga suur maa, siis me jõudisme Utrechti suht hilja. Kristi läks sealt rongile ja teda me pidime nägema alles siis kui tagasi sõitma hakkame.
Vahepeal juhtus muidugi selline tore asi, et mitme helistamise tulemusena saime teada, et meie bronnitud hostel meid sinna ei oota enam ja täna Kevini heale orgunnimisvõimele ja Kristi keeleoskusele saime ikkagi ööbimiskoha. See oli nauke eemal Utrechti keskusest ja hommikul selgus, et mingi vana mõisa pargis. Toad oli naridega ja ette nähtud 15 inimest toas... Meie siiski saime olla ilma võõrasteta toas ja hommikul kui ma sööma läksin siis ma olin täiesti vaimustuses sellest pargist. Lisaks neile lugematutele lumiellukestele mis tegid metsaaluse valgeks ja väga vingetele vanadele puudele olid seal veel ka kolm väga edevat oravat;) Tegelt see mets või park meenutas oma hommikuses udus natuke nõiametsa....

Hommikul me külastasime siis seda hostelit, mis meile koha üles ütles, Kevin ja Blond käisid seal vaatamas, ja Blondi kommentaar oli et see on nii jube koht, et prussakad tulevad juba uksel vastu, tõstavad käe ja ütlevad Hei!

Niih, siis me saime teada, et järgmiseks ööks meil pole seal kohta ja otsustasime sõita Amstedami ja sinna ennast paika seada.
Noh ja siis me startisimegi. Parkisime oma autu parklasse ja sõitsime trammiga rongijaama, kuskohast meie Margega läksime messile, poisid aga linnapeale meile öömaja osima. Mingi hetk poisid helistasid ja öömaja oligi meil olemas.

Messist ma juba rääkisin, see väikelinn kus me olime, seal olid superarmsad piparkoogimajad kanalite ääres ja igal majal oli selline pisike, aga hästi hooldatud eesaed. Tõeliselt kaunis. Mitmes kohas õitsesid krookused, nartsissid, kirsipuud. Igale poole oli pargitud jalgrattad, kuna jalgratas on seal kõige tähtsam liiklemisvahend.

Niih, messilt tagasi tulles saime me kokku Dami platsil, kuningalossi ees. See loss polnudki midagi erilist, isegi raudteejaam oli
suursugusem. Kuningapere siiski pidi elama hoopis Haagis ja tundus, et see loss oli lihtsalt tühi.

Amsterdam on selline tore linn, kus kõik tähtsamad asjad on enamvähem ühes kohas. Vahakujude muuseum on kohe Dami platsi ääres jne.

Öömaja oli natuke kesklinnast trammiga sõita. Väike tore hotellike, väga kitsaste treppidega. Ma kukkusin sealt trepist alla, ja ma polnud purjus üldse. Väga valus oli muideks, ma juba arvasin et kui me mitu ööd seal oleme siis ma tulen koju tagasi nagu vigane pruut:P
Õnneks ma vigaseks ennast siiski ei kukkunud.

Niisiis poisid läksid pidusse ja meie linnapeale kolama. Linnas käib metsik melu. Coffeshoppe on igalpool, magusimal lõhn on tänavatel. Kisa ja kära.
Kolades leidime üles ka punaste laternate tänava, seal käis ka metsik sebimine, neiud hõõrutasid ennast akendel ja püüdsid kliente. Kusjuures kenad tüdrukud olid, ja eks neil oli teenistust ka.

Tegime natuke sisseoste ja siis läksime hotelli tudile.
Üldiselt tahan ma hommikul suht vara minna sööma ja sis kohe tuisata linnapeale. Et päev oleks pikk ja jõuaks palju kolada.

Hommik. Söömine. Linnapeale minek. Esimene peatus- lilleturg. Oi jummel, sinna ma võiksingi jääda, kui aint raha oleks, küll ma ostaks. Kahju on see, et kaardiga saab väga vähestes kohtades maksta. Aga natuke ikka ma ostsin sealt;)
Teine tähtis koht kus ma käisin oli pärlipood. Aga seal sai käidud juba eelmine päev. Noh, pood oli super, just selline nagu endal võiks olla, aga hinnad olid röögatud. No päris tühja käega ma sealt muidugi ära ei tulnud.... Orkutist näeb ühte pilti ka kus ma seal poes aega veedan meeldivalt;)
Väiksed suvenirtsikud sai ka ostetud.
Vahakujude muuseum oli vinge, suht tõetruud olid inimesed, samas seal oli Kariibimere piraatide eraldi näitus. See oli küll jube, hea et ma südamerabandust seal ei saanud. Seal oli ikka nii, et vahakujud olid segamini päris inimestega ja nad oskasid ikka ehmatada parajal hetkel....

Väike sekspoe shoping toimus ka;) pikemalt ma ei peatuks sel teemal:P:P

Ma olen tegelt suht rahul selle reisuga. Seltskond oli super ja ilmaga vedas.
Linn oli kena, jalgrattaid oli metsikult.
Ja nii me siis jäimegi sinna veel üheks päevaks. See tähendas siis seda et tagasi jõudsime alles teisipäeva õhtul.
Tagasisõit pidi toimuma otse, ei mingi ööpeatuseta. Noh, ja toimuski. Meeletult väsitav oli ja mul sai telefonil aku tühjaks. Öösel toimus Poolas väike selline põnev häppening. Miilitsaonu suunas liiksluse kuskile
kõrvalteele, st mingisse kohalikku külakesse... Kusjuures see tee ei viinud mitte kuskile, saime seal tiirutada koos rekkadega isegi ühe auringi ümber kohaliku tiigi ja sama teed tagasi minnes saime maanteele tagasi. Miilitsat polnud enam. Nuh, vähemalt saime nalja Poola moodi;)

Arno tuli Pärnusse vastu, sest Kevin ja Blond läksid Kristit Haapsallu viima.
Kevin ja Blond sõitsid terve see aeg vaheldumisi.
Jube tublid, sest sõit oli ikka megaväsitav. Kokku 30 tundi......
Lõpp oli juba nii et viina polnudki vaja, kõik asjad ajasid naerma. Eriti jube oli see, kui Blond avas autos mingi Hollandist ostetud krõpsupaki, no laibalõhn oli ikka räme. Selle paki avamisega sai ikka palju nalja. Hea et kraavi ei sõitnud sest hais oli tappev:P

No vat ja nii need asjad olidki....
Pilt, mille ma siia panen on Marge tehtud Pärnus tagasi tulles. Pildil on terve meie ülejäänud seltskond: Kristi, mina( see kõige lühem), Pets, Kevin ja Blond. Tervitan kõiki neid vaffaid reisiselle:)