Kaks teemat

Täna oli tegelt jummala ilus päev. Päike paistis ja ma olin paljasääri, et päike saaks mu sääri silitada:P

Tegelt ma mõtsin et kirjutan täna kahest asjast:
 
LIIKLUS
Mõni päev on täitsa normaalne sõita ja mõni päev on nagu oleks kõk sõgedad. Ei oskagi seletada miks see nii on, aga mõni päev ma olen õnnelik kui terve autuga koju saan.
Kõige rohkem paneb mind imestama see, et süstitakse ja tõmmeldakse ullupööraselt, aga ega siin Tallinnas ju kuskile nagunii ei jõua, kui siis aint järgmise punase tuleni.
Aga ikka tõmmeldakse ja sellega tegelt aetakse teised juhid ka närvi ja siis asjad juhtuvadki.
Teiseks ajab mind närvi see et aetakse must mööda ja siis keeratakse ette siis kui on must mööda saadud ja 20 meetri pärast keeratakse ära paremale. Mis krdi mõte sellel minust mööda sõitmisel on?
Kas see on mingi isaste kiiks?
Kolmandaks ajab mind täiesti tigedakas see kui ei näidata suunatuld. Kas on tõesti raske sõrmega see väike liigutus teha? Kas raha pole olnud, et suunatulesse pirn osta?
Kas krt mina pean nädal enne unes nägema kes kuhu keerata tahab?
Uskumatu lollus on see. Lollus on see ka et üks kord vilgutatakse ja kohe keeratakse nii et teistel pidurdades ommikune kiluleib esiklaasi lendab.
No ja see parkimine loomulikult.
Vähe sellest et enamus parkijaid on nagu elukutselised rasedad, kes pargivad nii et kaks autot ei saa enam parkida, siis on ka sellised kes pressivad ennast su küljealla ja ei suuda siis inimene enam mudida paika enda autut. Krt lolle on ikka ilmas küll.
Ah jaa, me maja parklas seisab juba detsembrist saati üks volkar. Mingi golfinärakas, keegi teda ei taha, seisab ja mädaneb. Keegi ei taha omale juppideks? ma luban ära viia. Võimalus oleks sellega kuskil romurallil osaleda, saaks sellest mädapaisest lahti siit:P

TISKRE
Täna ma käisin Tiskres. Vat see on uskumatu koht. Üks on teinud omale maja, nagu noor Tartu ülikool, teine jaapaniaia, kus iga aasta vahetatakse taimed välja, kuna need surevad ja siis osad majad on nagu teiste majade puukuurid.
Kunagi me Kadriga mõtlesime et Tiskre on tõlkes paljude lipuvarraste maa.
Kummalisi inimesi elab seal.
Mul on seal kaks toredat klienti, aga klientide naabrid on nats opakad mu arust.
Üks naaber ei taha ise kunagi hekki lõigata oma poolt, ma pean siis paluma luba, et kas ma võin sealt lõigata.
Teine naaber on saanud nimeks lumivalguke, kuna isegi aiatööd tehes on ta riietatud ainult valgesse.
Noh ja siis on veel selliseid naabreid kelle koer haugub päevad läbi, nii et kõrvad jooksevad sitavett.
Selline naaber on ka, kellele homikul tuuakse peaparanduseks õlut ja see pannakse kokkulepitud kohta st. postkasti.

Aga muidu on minuga kõik korras.
Pildi saab hiljem siia, kui ma oma fotoka Jaani käest kätt saan.