Iiri nädal

Täna ma teen teile, kallid lugejad, väikse sisukokkuvõtte möödunud nädalast. Kiirülevaade peaks teid panema kadestama mind ja samas olema rõõmsad,et ma olen käinud jälle maadeavastusretkel:P
Niisiis, iga-aastane jaanipäeva kodust äraolemise reis viis meid seekord Iirimaale. Iirimaale just sellepärast et Foodie (hea sõber jutukast) läks sinna tööle järjekordselt kuni sügiseni. Kui tuli jutuks, et me ikka jaanipäeva aegu hulgume ringi, siis ta kutsuski meid sinna aega veetma. Noh muidugi me läksime.
Kõigepealt ma avastasin et eesti õhk pakub röögatut piletihinda ja hakkasin alternatiive otsima. Ryanair pakkus head hinda, aga ei lasnud kudagi netis bonnida piletit. Lõpuks ma siis sain airbalticule piletid. Edasi-tagasi kaks inimest  umbes 5 kilo raha. Ple paha....

Noh, reis pidi siis alguse saama 18. juunil, kohe järgmisel päeval, kui minust oli saanud männiku buss ( st. aastake tuli juurde).
Noh, startisimegi siis Riia poole kell 3 öösel, lennukasse jõudsime õigel ajal. Autu jätsime lennujaama parklasse. Suhteliselt väike oli see Boeing, millega me sõitma pidima, ja lennuk oli ääreni täis ka. Väljusime Riiast muidugi tund hiljem, kui pidime ja meie istekohad olid kahekordselt välja müüdud. Pandi meid viimasesse ritta istuma, vastik oli seal.
Kohale me jõudsime ja meid tervitas kevadiselt vihmane Dublin.
Foodie ja Sirje, kes meil vastas olid, tegid ka muidugi nalja, olid suure lina kaasa võtnud, kus olid meile tervitussõnad. Uskumatult tore oli see.
Niisiis, siirdusime sealt kohe meie nädalaks ette nähtud kodusse DCU-sse (Dublin City University).
Seal saime omaette kahe toa ja köögiga apartemendi. Tudengid elavad seal küll väga heades tingimustes.
Foodie tegi meile tuuri ja tutvustas seda kompleksi. maru suur oli see. Väga ilus oli seal ümber-ringi, kõik haljastatud ja murud niidetud, võrratu.
Õhtul istusime Foodie toas ja lobisesime niisama.
Tegelikult ma tahakski öelda suured tänud Foodiele kes meid kutsus, Susale, kes meile lubas meie toa ja teistele vahvatele ja vapratele kes DCU-s töötavad. Eestlasi peaks seal olema 30-tuuris vist.
Eriti tervitan Simsalabimi, Prints Harryt ( kui sa hea poiss oled, siis vanaema võtab su tagasi Inglismaale), Maarikat, Heikit ja teisi, kelle nimi ei tule meelde:P:P
Niisiis oli meil plaan tutvuda linnaga ja selle ümbrusega, kaugemale me ei jõua selle nädalaga.
 Hommikul me kimasime kohe linnapeale Foodie ja prints Harryga. Väik kohvikuring ja siis me kuulasime Foodie õpetussõnu kuda linnas hakkama saada.
Mingi hetk me jäime Arnoga kahekesi ja siis me läksime Guinessi õlletehasesse ekskurssijale.
Väga äge oli. Juba kaugelt oli lõhnast tunda, kus tehakse õlut.  Magus leivalõhn.
Eks me nats shoppasime ka seal, ning nüüd on meil Plisner Urquelli särkide kõrvale panna ka Guinessi omad.
Tähtsamatest kohtadest käisime ära Malahide lossi vaatamas ja Howthi rannas.
Noh ja nalja muidugi sai, kui Foodie saatis meid Powerscourti. See oli võrratu aiaga loss. Meie parkide hooldajad tuleks sunniviisiliselt saata sinna õppima.
Enne seda me pidime muidugi minema ühe juga vaatama, kuhu Foodie käskis meil kindlasti minna. Foodie jutu järgi on sinna jalutada imekena, 6 km. Tegelikult tuli hiljem välja, et ta ise pole seal kunagi käinud ning ilmselt oleme me teised eestlased kes selle tee üldse jala maha käisid. Oi kurja, ja see polnud mitte 6 kilti vaid 7 ja kokku edasi-tagasi oli 14:P:P Krt, ei tea seda Foodiet enam uskuda midagi:P Juga oli muidugi seda vaatamist väärt.
No nii, linnas sai siis ka kolatud ja shopatud, õhtuti kaarte taotud.
Botaanika aias sai käidud... sealt on mul pätsatud mitme lumeroositaime seemned....

Jaanipäeva pidu oli meil sisetingimustes. Foodie, kui superkokk tegi lihad, salatit aitasin tal natuke hakkida. Aga üldiselt oli väga tore. Rahvast oli palju ja sai ka mõned mängud mängitud.

Noh ja eile me siis tulime koju ära. Krdi kiluvargad raisk, lennuk hilines jälle tund aega st. me ei jõudund Riiga mitte 22.30 vaid 23. 30 ja koju jõudsime umbes kell 4. Arno läks ommikul tööle, mina võitlen eile saadud nohuga.