Niih, meil Jaanikaga täna olid tööjuures luuleminutid.
Kokku tuli selline asi:
Ood kerimisele
Luule, see ei tule tuulest,
hoopis kerijate huulest!
Kerimises kehvad lood,
see on nagu katastroof!
Issand tuleb kohe vaatab,
meil on vaja ruttu saata!
Kas te toote meile kaste,
lihtsalt kerada meil laske.
Üleüldse on meil kumme,
Neid meil jagub ka veel homme.
Hoidke oma koerahambad,
me ei ole lihtsalt lambad!
Kui te ajate meid närvi,
kallame teil trükivärvi!
Andke väge,
et laps saaks teha hülsimäge.
Rakvere ja Põltsamaa,
Kas te aru siis ei saa,
see on meie kodumaa!!!
Hommikuti kohvi joome,
Soome kohe mängu toome!
Sinna mõned kerad teeme,
osutame neile teene.
Ja et asi oleks veenev,
kera pidevalt meil veereb.
Kerin nii et võllid keerdus,
kerimast ma eal ei keeldu.
Tsipa siit ja tsipa sealt,
veidi iga rulli pealt.
Viige ära siit see viiner,
mul on sellest täitsa siiber,
Lastevorst on palju parem,
selle kera palju suurem.
Asjata me siin ei keksi,
kerime me makrofleksi!
Meil ei ole seda ohtu,
et puudu jääks meil lehmakusemiserohtu!
Kerijal on nägu morn,
kastivirn kui Pisa torn,
veidi viltu vajund ta
nagu tahaks ütelda:
Tõuka mind ja kohe kukun,
parem põrandal siis tukun.
Neid on meil seal terve hord,
laos meil puudub tolmukord
Printlain istub meil ju kukil,
trükkal muudkui aina trükib.
Kerida ei enam tahaks,
Süda läheb lausa pahaks!
Varsti läheme ära koju,
nagu väiksed koerarojud.
Hommikul ma kõrvad lidus,
jälle siiapoole lidun.
Ja varsti tulevad müügile uued tooted, Näidis- sildid leiad pildilt:P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar